Luminori blogi

Erkki Raasuke: kuidas mõjutas kriis pangandust ja mida toob tulevik?

Milline on olnud koroonaviiruse tõttu tekkinud eriolukorra mõju pangandusele, mida on oodata tulevikus ja millise panga klient ta ise olla sooviks, räägib Eesti suuruselt kolmanda panga Luminori juht Erkki Raasuke. 

Kuidas on koroonaviirusest tingitud kriis pangandust muutnud?

See on küll klišee, aga iga kriis on omamoodi. Nii ka seekord, osa valdkondi tunnetab selle mõju teravamini kui teised. Pangandus on justkui õli mootoris, milleks on majandus, ning kui mootor mingi hetk kinni kiilub, saame ka meie sellest mõjutatud. 

Esimestel kriisinädalatel sai selgeks, et meie suuresti virtuaalne keskkond, milles majandustegevus ja klienditeenindus toimub, on üllatavalt elujõuline. Lühikese aja jooksul sai 2500 Luminori töötajast distantsilt töötamise võimekuse 1900 töötajat. Masin kriisi tõttu seisma ei jäänud ning saime kogemusest palju enesekindlust juurde. 

Käitumismudelid on panganduses muutunud küll. Nii nagu arsti juurde ei minda ukse taha ootama, kuni arstil aega tekib, siis ka pangas ei käida enam ukselt pikka järjekorda vaatamas. Kriis on muutnud pangateenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sest varem kokkulepitud kohtumised tagavad parema suhtluse ja väljundi. Pangateenuste virtuaalsemaks ja tõhusamaks muutumisest võidavad kõik.

Finantsvahendus tähendab seda, et viime kokku hoiused ja laenusoovid, kanname raha ühest kohast teise ehk olemegi õli mootoris. Kui õli on hea, võidab sellest laiemalt ka mootor ehk majandus tervikuna. Vahenduse kuju ja jalajälg on kriisi toimel muutunud aga väiksemaks ja tõhusamaks, sest mida vähem on vahendust, seda vähem on kulutusi ning see on positiivne. 

Negatiivseks võib osutuda see, kui majandus tõesti 7-10 protsenti kokku tõmbab ning kaasnevad laenukahjumid, mida võime näha kolmanda kvartali lõpus või neljanda algul. Ometi on tavapärasesse ellu naasmine olnud kiire ja tõhus ning seda, kui keeruliseks olukord kujuneb, näeb aasta lõpus. 

Mida on oodata panganduse tulevikus?

Kui majanduses läheb midagi nihu, vaadatakse reeglina esimese asjana pankade poole, kuid julgen arvata, et selle kriisiga saavad pangad hästi hakkama. Meil on korralikud kapitalipuhvrid ja oskused raskete olukordadega toime tulla. Selle kriisi tulekolded on mujal. 

Millist nõu võiks pangad praeguses olukorras inimestele anda?

Inimeste suhe rahaga on sügavalt individuaalne ja niivõrd isiklik, et sageli on inimestel lihtsam rääkida teistest isiklikest asjadest, aga mitte rahast. Ma ei ole antropoloog ega oska sellele selgitust pakkuda, küll olen praktikuna tuvastanud käitumismustreid. Isikliku teema korral on ka inimese avatus soovitustele sageli märksa madalam. 

Vaevalt minu mõtted nüüd oluliselt inimeste finantskäitumist mõjutaks, aga kõige olulisem on väikeste puhvrite omamine. Igal inimesel võiks olla oma sissetuleku põhjal kolme kuu jagu sääste, et nii väiksemad kui suuremad tagasilöögid üle elada. Sellegipoolest elab uuringute kohaselt üks kolmandik inimesi praegu nii, et järgmise palga laekumiseni on raha nullis.

Sellele on muuhulgas üles ehitatud kiirlaenuärid, mille puhul tuleb laenatud summa 20-40 protsenti kõrgemalt tagasi maksta. Praegu on hea aeg meenutada, et oma finantsasju tasuks korraldada nii, et erinevalt näiteks kodu soetamiseks või mõneks suuremaks ostuks võetud laenust ei peaks igapäevaste võngete tõttu minema ebasoodsatel tingimustel laenu võtma. 

Mida on oodata Eesti majanduses?

Oleme väike ja avatud majandus ning sõltume suuresti meie ümber toimuvast. Eesti on heal positsioonil, kuid iseasi on see, kas me seda ka ära kasutame. Kriisist said kannatada pikad ja mitu tiiru ümber maailma käivad väärtusketid, mis tähendab seda, et otsitakse viise, kuidas tarneahelaid lühendada. Meil on tootmisvõimekus mitmes spetsiifilises valdkonnas ning oleme Euroopas küllaltki konkurentsivõimelised.

Järgmise viie kuni kümne aasta vältel on meil hea võimalus majandust tõsta olles ülejäänud Euroopale kasulikum kui kunagi varem, sest nõudlus samasse kultuuriruumi kuuluva ning kiirelt väiksemaid partiisid tootva paindliku riigi vastu ilmselt kasvab. 

Suurt majanduskriisi siis karta ei tasu?

Praegu ei tasu karta, sest oleme seni hästi hakkama saanud. Küsimus on selles, mis hakkab juhtuma mujal maailmas. Euroopas on viirus vaibunud ning piirid on hakanud vaikselt avanema, kuid teame, et mitmes suures riigis on olukord halvenemas. Seda, kas ja mis kujul selle mõju meile tagasi põrkub, ei julge praegu ennustada, kuid kindlasti on meil nüüdseks oskused raskustega paremini toime tulla. 

Kuidas leevendada inimeste muresid olemasolevate laenude üle?

Tegelikult muretsevad laenude pärast pigem vähesed inimesed. Baltikumis on olukord selline, et võrreldes ülejäänud Euroopaga, kodusid pigem ostetakse kui üüritakse. Vaid 20 protsenti koduomanikest Eestis ja 11 protsenti Lätis ja Leedus on võtnud kodulaenu. Laenu pikendamist on neist omakorda Eestis küsinud vaid viis protsenti. Intressid on madalad, sääste jagub ja majandatakse võrdlemisi hästi. 

Kuidas on olukord ettevõtjatel?

Laenude maksegraafikut on muutnud 20 protsenti ettevõtteid, kuid see, et 80 protsenti hakkama saab, on väga hea näitaja. Kriisi puhkedes ei olnud Eesti majandus hädas ning peamiselt tabas see teenindussektorit ja turismi, milles ei ole eriti laene, välja arvatud kinnisvara üüripindade näol. 

Kuhu liigitub Luminor kohalikul pangaturul?

Luminor on kohalikul turul suuruselt kolmas pank. Kaks suuremat panka Eestis on sellised, millel on igas Balti riigis eraldi ettevõte, kuid Luminor on üks suur ettevõte, milles töötab 2500 inimest, omakapitali on 1,6 miljardit ning aastas on äritegevuse käive üle 300 miljoni euro.

Oleme piisavalt suured, et täita Baltikumis kõik finantseerimisvajadused ning meie tulevikufookus on kodude finantseerimine. Praegu on meil Baltikumis üle nelja ja poole miljardi euro eest kodulaene ning meie eesmärk on muutuda veelgi paindlikumaks, sest kodu soetamine on iga pere üks olulisemaid finantstehinguid ning see peaks toimuma võimalikult rahulikult ja tooma inimestele rõõmu. 

Millise panga klient ise olla sooviksid?

Hetk tagasi olin nelja panga, nüüd aga kolme panga klient, sest olles töötanud kolmes erinevas pangas, jätsin alles neis ka kontod. Oluline on see, et pank võimaldaks kliendil lihtsalt ja muretult, ent vastutust ära võtmata rahaasjadega toime tulla. Hea pank nõustab, informeerib ning toetab klienti otsustusprotsessides ning leevendab finantstehingutega seotud ärevust. 
Praeguse seisuga pingutab Luminor igapäevaselt klientide heaolu nimel, et just selline pank olla.

Meie suurim mahajäämus on praegu digilahendustes ja kanalites, sest klientide haldamine käib Baltikumis veel viiel platvormil ning kanalite ehitamine on keeruline. Digilahendused on suurim kokkupuutepunkt klientidega ning selles osas on meil palju tööd veel ees. 

Mulle on oluline, et pangal oleks piisavalt oluline ja nähtav roll kohalikus majanduses, sest mind kõnetab idee, et ehitame oma kodu ja ühiskonda üheskoos nii, et see oleks homme parem kui see on täna. Aktsionärikapitalismist oleme nüüdseks mööda arenenud ja liigume tagasi kogukondliku lähenemise suunas. 

Luminor alustas hiljuti Rahageeniusega koostööd, miks?

Rahageenius on täitnud olulist rolli rahateemadel arusaadavalt ning kaasahaaravalt kirjutamises, kuid teadlikkuse tõstmine ei jõua kunagi päris lõpule ning palju põnevat tööd on veel ees. Koostöö on meile hea võimalus seda teekonda koos Geeniuse meeskonnaga jätkata. 

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.