Esimesed investeerimise vitsad käes: mille vastu kõige rohkem eksitakse?

Investeerimisega alustamine võib esialgu pakkuda ootamatuid ja halbu üllatusi.Shutterstock

Eestlaste investeerimishuvi pole veel kaugeltki raugemas, ent ekspertide sõnul kipub puudu jääma baasteadmistest, mistõttu on esimesi samme tegevad investorid juba vitsad kätte saanud. Milliste põhitõdede vastu enim eksitakse, selgitab Luminor Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov. 

Kust see miinus siia sai?

Anton Skvortsovi sõnul tehakse vigu tõepoolest väga palju, kuid neid annaks ennetada lihtsate reeglite ülekordamisega. Üks levinuim viga on nö „kuumade“ aktsiate tagaajamine.

„Tihti algajast investori ainsaks või peamiseks aktsia valiku kriteeriumiks on selle eelnev kiire ja korralik hinnakasv. Kuid eelnev kiire hinnakasv ei anna mingit indikatsiooni, et tulevikus ootab samasugune tõus. Tegelik olukord võib tihti osutuda vastupidiseks ning tuleviku tootlus osutuda väga kehvaks, kuna kõik head uudised olid juba eelneva tõusuga hinna sisse arvestatud. Lisaks sellele on sellised „kuumad“ aktsiad üldjuhul väga volatiilsed, mis tähendab, et hind võib lühikese aja jooksul oluliselt kõikuda. Selle tõttu võib suure tõenäosusega aktsiahind pärast ostu hoopis kiiresti langeda,“ selgitas Skvortsov. 

Kiirest langusest tulenevalt võib algajate investorite seas märgata väga palju pettumustunnet. “Algajale on see olukord loomulikult väga raske: kõik justkui kasvas, sinna pandi ka oma raha lootuses, et kasv jätkub, ent tulemuseks on hoopis kurb miinus. Tõenäoliselt on paljud hakanud seetõttu mõtlema, et võib-olla investeerimine polegi tegelikult nii lihtne,“ sõnas Skvortsov.

Põhitõdedest jääb puudu

Ent mille vastu siis ikkagi peamiselt eksitakse? Luminor Pensionsi riskijuhi sõnul tasuks endale meelde tuletada investeerimise põhitõed.

“Investeerimine peaks eeskätt olema pikaajaline tegevus. Hajutatud ja korralikult koostatud portfelli puhul ei ole lühiajalised hinnakõikumised probleem, kuna pikas perspektiivis hinnad taastuvad. Ent kui investeeringud said valitud sellisel alusel, et “need aktsiad olid ju kasvanud”, siis see ei ole kindlasti kõige parem alus sobiva investeeringu valikul.”

Seega tasub meelde tuletada, et enne, kui kuhugi investeeritakse, tuleks läbi mõelda, milline on investori ootus, riskitaluvus ja strateegia.

 “Tuleks selgeks teha, kas konkreetse aktsia ostu puhul on tegemist lühi- või pikaajalise investeeringuga, millistel alustel aktsiat valitakse ja juba enne ostu paika panna plaan, millal aktsiat müüakse. Pikaajalise puhul ei tasu esimese miinuse puhul kohe müümise peale mõtlema hakata, vaid peaks esialgset plaani järgima. Kui plaan oli lühiajaliselt midagi teenida, mis läks kohe miinusesse, siis kindlasti ei tohiks sellest tekkida pikaajalist investeeringut. Ei tasu hakata lootma, et see millalgi tõusma hakkab,” sõnas Skvortsov. 

Aktsiad teevad ilma

Luminor Pensionsi riskijuhi sõnul on varaklassidest endiselt kõige kuumemaks kaubaks aktsiad, seda enam, et neid on lihtne osta. “Võlakirjad on konservatiivsem investeering, aga nende ostmiseks on üldjuhul vajalik suurem portfell. Algajad investorid armastavad just aktsiaid, seda enam, et sul on võimalik saada mõne ettevõtte üheks omanikuks. See on väga oluline aspekt,” rääkis ta.

Küll aga leidub ka siin erinevaid ohte, mida algajal teadvustada tuleb. “Esiteks on oht valida valesid aktsiaid, ent teiseks suureks ohuks on praegusel hetkel väga aktiivseks muutunud petturid – kõik teavad, et inimestel on raha käes ning kuna paljud pole kuigi hea finantskirjaoskusega, võivad just nemad kergemini ohvriks sattuda,” tõi Skvortsov välja.

Samuti ei osata esimese hooga oma portfelli hajutada. “Ideaalis võiks inimese investeerimisportfelli kuuluda  vähemalt 15-20 aktsiat, mis oleksid erinevatest sektoritest ja oleksid ka riikide vahel hajutatud. Hajutatuse tagamiseks võib alati kasutada ka ETF’e ehk börsilt kaubeldavaid fonde.” 

Kogenud ja suurema portfelliga investoritele kuulub aga portfelli lisaks aktsiatele ka võlakirju, ärikinnisvara või muid varaklasse.

Investeerimiskonto aitab raha kasvatada

Kui juba investeerimiseks läheb, tasuks endale kindlasti luua ka investeerimiskonto. “Investeerimiskonto võimaldab raha efektiivsemalt ja kiiremini kasvatada, sest inimesel on võimalik investeerida nii, et tulumaksukohustust saab ise ajatada: seda ei pea maksma iga tehingu pealt, vaid siis, kui raha välja võtad,” selgitas ta.

Illustreerimiseks tõi ta ka näite. “Kui sa panid investeerimiskontole 1000 eurot ja teenisid 20%, aga peaksid kohe tulumaksu maksma, jääb investeeringuks järele 1140 eurot. Kui aga tulumaksu kohe maksma ei pea, on sul investeerimiseks rohkem raha (ehk käesoleva näite puhul 1200 eurot), mille pealt tootlust teenida ning mille abil raha kasvatada,” näitlikustas Skvortsov.

Seega pole tulumaksu vaja maksta senikaua, kuni väljamakse ei ületa kontole sisse makstud summat. “Kui välja võtta sellest suurem summa, tuleb maksta ka tulumaks,” lisas ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.