Luminori blogi

Huvitav teada: kuidas aktsiad sündisid?

Aktsiate sünnilugu ulatub sajandite taha.Shutterstock

Aktsiad ja nendega kauplemine pole tänapäeval midagi uut ja huvitavat. Ent kas oled mõelnud, kuidas aktsiad üldse sündisid? Kuidas aktsiaturg ajas muutunud on, rääkis Luminor Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov.

Koht, kus aeti äri

Enne maailma päris esimeste aktsiate sündi kaubeldi omavahel peamiselt võlakirjadega, mille ajaloolised jäljed ulatuvad 12. sajandi Prantsusmaale. Sellega tegelesid valdavalt õukondlased ning ajaloolaste sõnul võiks neid nimetada ka maailma kõige esimesteks maakleriteks. Ent börsi sünnini oli veel natuke aega.

13. sajandi lõpul kogunesid kaupmehed vahetama võlakirju Brügge turuplatsile ühte võõrastemajja, mis kuulus Van der Beurze perekonnale. Perekond oli erakordselt initsiatiivikas ning pakkus võõrastemajas laopinda nii välismaa kaupmeestele kui ka tegutses nende nimel vahendajana, samuti majutati ise või otsiti uutele saabujatele sobivat öömaja, teenides erinevate teenuste pakkumisega tõenäoliselt igati eeskujulikku tasu.

Van der Beurze’ist sai rahvasuus kiiresti lihtsalt “Beurze”, mis tähendabki tõlkes kohta, kus aeti äri. Just sellest nimest on tuletatud ka kiiresti nii Euroopas kui mujal maailmas kasutusele võetud sõna “börs”.

Ent esimene niinimetatud modernne aktsia, nagu me väärtpaberit täna tunneme, oli Hollandi Ida-India Kompanii aktsia ning kaubeldi ametlikult Amsterdamis 1602. aastal. Sellele järgnesid esimesed kaubeldud tuletisinstrumendid 1607. aastal ning maailma kõige esimesed dividendid veel paar aastat hiljem.

Olemus pole muutunud

Luminori Pensions riskijuhi sõnul pole aktsiate olemus ajas kuigi palju muutunud. “Endiselt kuulub aktsia olemasolul sulle mingi osa ettevõttest, saab käia aktsionäride koosolekul ja hääletada ning makstakse välja dividende. Mitusada aastat ajalugu pole neid alustalasid muutnud,” ütles ta.

Kui varasemalt kaubeldi aktsiate ja muude väärtpaberitega börsil kohapeal, kuhu aktsionärid kohvritega kohapeale läksid, siis tänaseks on kõik kolinud Internetti, mille tulekuga muutus börsil kõik pea tundmatuseni. “Assistentide poolt joonistatavate graafikute asemel on meil nüüd Internetis reaalajas uuenevad graafikud, millele saavad ligi kõik soovijad,” kirjeldas Skvortsov.

Samuti on oluliselt paranenud aktsiatele ligipääs: et tehingute tasud on väga palju langenud, pääseb aktsiaid ostma igaüks, kel selle vastu huvi on. “Varem oli asjatundjatel väga suur eelis, sest neil oli ligipääs vajalikule informatsioonile. Tänapäeval saab iga inimene paari klikiga teha seda, millest professionaalid paarkümmend aastat tagasi unistasid,” rääkis ta.

See on aga aktsiaturu viinud teise äärmuseni: infopuudus on asendunud infoküllusega, mistõttu on paljudel raske aru saada, millised andmed on päriselt vajalikud ning millised mitte. See aga eraldab Skvortsovi sõnul terad sõkaldest.

“Võib öelda, et tänu sellele, et kogu info on kättesaadav, on tänapäeval eelis just nendel investoritel, kes oskavad selle infomüra keskelt vajaliku informatsiooni üles leida ja selle najalt õigeid otsuseid teha,” sõnas Skvortsov.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.