Olukorras, kus tarbija kindlustunne on asunud euroalal taastuma ning inflatsioon pidurdub, pole tulnud ühtegi sõnumit, mis viitaks kõrgele tõusnud intressimäära langemisele. Vastupidi: kõigi eelduste kohaselt on euribor tõusmas veelgi. Euroopa Keskpanga otsused tarbijale lähitulevikuks hõlpu ei anna. Millist rolli mängib selle juures alusinflatsioon, räägib Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Inflatsioon on hakanud alanema
Eesti hinnatõus on hakanud kiirelt alanema – jaanuarikuus tõusid tarbijahinnad statistikaameti andmetel aastaga 18,6%, olles augustis tõusnud aastaga 24,7%. Euroalal tõusid veebruaris hinnad aastaga 8,6%, mis on juba märkimisväärselt vähem kui oktoobrikuine 10,6%. Sellegipoolest plaanib Euroopa Keskpank märtsi keskel intressimäärasid tõsta ja võibolla teeb seda aasta jooksul hiljem veelgi.
Mis on alusinflatsioon? Miks see oluline on?
Keskpankade jaoks on suures huviorbiidis alusinflatsioon, see on üldine hinnatõus, millest on välja jäetud energia (nafta, gaas, elekter), toiduainete, alkoholi- ja tubakatoodete hinnad. Sellel on Uusküla sõnul väga loogiline põhjus.
“Kuivõrd Euroopa Keskpank saab toidukaupade ja energia maailmaturuhinda mõjutada vaid väga kaudselt, jälgitakse hoolikamalt alusinflatsiooni, kuna selle alla kuuluvad teenused ja tarbekaubad, mida keskpank mõjutab märksa otsesemalt,” ütles ta. Maailmaturul kallinesid eelmisel aastal eriti just toiduainete ja energia hinnad, seetõttu sööstis üldine inflatsioon alusinflatsioonist märksa kõrgemale.
Kohaliku nõudlusega seotud alusinflatsioon muutub aga aeglaselt, mistõttu võtab alusinflatsiooni reageerimine ka aega. “Kui toidu hind läheb kallimaks, püütakse palku tõsta ja palgatõus peegeldub omakorda kõikides hindades. Seetõttu jõuab alusinflatsioon nn suurele inflatsioonile reeglina järele viitajaga,” selgitas Uusküla.
Oodatakse inflatsiooni alanemist
Intressimäär ei anna inimestele lähitulevikus hõlpu. Kuigi 2023. aastal oodatakse inflatsiooni alanemist, ei jõua hinnatõus niipea soovitud 2% tasemele. Käimasoleval aastal peaks euroala inflatsioon langema 5,9%-le ning jõudma alles 2025. aastaks jõudumööda 2,1%-le. Hinnatõusu ootused pole õnneks viimase kolme kuu jooksul enam kasvanud, kuna energia ja toiduainete hinnad maailmaturu alanevad.
Alusinflatsioon seevastu alaneb palju visamalt ja ootused tulevase alusinflatsiooni osas on hoopis tõusuteel. Kui eelmise aasta lõpus oodati käesolevaks aastaks euroalal 3,9% tõusu, siis nüüd juba 4,4% kasvu. Isegi kahe aasta pärast on alusinflatsioon alles 2,3% juures. Energia ja toiduainete hinnatõus küll raugeb, kuid muud hinnad jätkavad kasvamist.
Kas keskpank on varem alusinflatsioonist hoolinud?
Samuti võib siin näha seost Euroopa Keskpanga varasema käitumisega. Intressi tõstmisega otsustati esialgu tagasi hoida. USA ja euroala hinnatõusud olid enamvähem sarnased, kuid intressimäärasid tõstis esimesena just USA keskpank. „Kuna alusinflatsioon euroalal polnud veel tõusma hakanud, ei näinud Euroopa Keskpank ka vajadust intressi tõsta. Reageeriti siis, kui nähti muutust alusinflatsioonis.”
Kuid mida tähendab see laenuvõtjale?
Kuna keskpank jälgib aktiivselt ka alusinflatsiooni oma otsuste juures, siis võib üldise hinnatõusu langusest hoolimata jääda intressimäärad kõrgeks, sest alusinflatsioon ei rauge. „Kuna alusinflatsioon on Euroopa Keskpanga jaoks oluline, aitab just see näitaja tulevikku paremini mõista,” sõnas Luminori peaökonomist.
Aeglaselt alanev inflatsioonimäär ei peegeldu lähiaastatel kodulaenu odavnemises. Raugev hinnatõus võimaldab siiski igakuistele kulutustele kuluvat rahasummat kontrolli all hoida. „Intressimäärad jäävad kõrgeks loodetust pikemaks perioodiks, kuna Euroopa Keskpank soovib jõuda seatud inflatsiooni eesmärgini. Selleks läheb küll aega, kuid positiivne uudis on, et hinnatõus ei söö enam tarbijate sissetulekuid nii palju kui varem, ning seda ka Eestis,” ütles Uusküla.
