Emotsioonid on investori jaoks korraga nii tema suurimad vaenlased kui ka parimad sõbrad ning omavad finantsturgudel toimuvale väga suurt mõjujõudu. Kuigi ebaõnnestuda võivad ka kõige suurema kogemuste pagasiga investorid, tuleks Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul teadvustada, et nii, nagu emotsioonid on iga inimese puhul normaalsed, on ka eksimine igati loomulik osa protsessist.

Emotsioonidel on investori otsustele ülioluline mõju

Aktsiahinna reaktsiooni selgitavate teooriate puhul eristatakse Kalle Kose sõnul peamiselt kaht suurt koolkonda. “Kui klassikaline finantsteooria väidab, et investor on ratsionaalne, püüab maksimeerida kasumit ning toimetab talle teadaoleva info baasil, siis käitumuslik rahandus baseerub tõdemusel, et inimene on indiviid, kelle tegevusi ja otsuseid mõjutavad emotsioonid. Ehkki klassikaline finantsteooria on pigem teoreetiline ning sellel leidub ka hulganisti laiendusi, usub enamik investoreid üha rohkem, et just käitumuslik rahandus on sobiv tõlgendus sellele, miks emotsioonid investori otsuseid nii palju mõjutavad,” selgitas ta.

Kuivõrd emotsioonide spekter on väga lai ning inimesed erinevad, mõjuvad emotsioonid investori otsustele samuti väga erinevalt – nii laseb üks hulk investoreid end emotsioonidest rohkem mõjutada, teised aga säilitavad peaaegu igas olukorras külma närvi. Siiski ei tähenda see, et emotsioonide eiramine alati otsustele positiivselt mõjuks, seda enam, et nende taltsutamine on proovikiviks ka kõige kogenumatele investoritele.

“Pole üldse saladus, et teatud emotsioonid võivad investori otsuseid positiivselt mõjutada: näiteks optimism ja usaldus, mis on väga kogenud investorite edu saladused. Mida rohkem on investoril kogemusi ja finantskirjaoskust, seda paremini tekib ka usaldus nii oma otsuste kui ka turgudel toimuva suhtes. Kui turgudel tekib näiteks olukord, et hinnad ei liigu lühikese perioodi jooksul loodetud kiirusel üles, saab investor tugineda oma varasematele kogemustele ning hoida oma plaanist kinni. Selline optimism ja usaldus aitab lõppkokkuvõttes investeerimise eesmärki saavutada,” lisas Kose.

Kaks peamist emotsiooni

Kui ühest küljest on emotsioonidel roll iga üksikinvestori otsustele, siis tegelikult mõjutavad erinevad emotsioonid ka finantsturge üldiselt. Peaasjalikult juhivad turgude liikumisi kaks peamist ja enim käsitletud emotsiooni.

“Hirm võib turgudel tekitada olukorra, kus hindade liikumine toimub ootuspärasele vastupidiselt. Samuti võib hirm põhjustada valel ajal positsioonidest väljumise – seda näiteks siis, kui investor haistab halba, kuid tegelikult kriisimomenti veel käes ei ole. Hirm võib mõjutada otsuseid ka siis, kui aktsiaturud on saavutanud põhja ning investoril tekib tunne, et ta ei jõua seda olukorda enam taluda – nii jääb sageli tähelepanuta fakt, et põhjast hakkavad turud alati jälle ülespoole liikuma. Niisiis said emotsioonid tegelikult investorist valel ajal võitu,” näitlikustas ekspert.

Teine finantsturge liikumapanev jõud ehk tugev emotsioon on ahnus. Sellega seostatakse Kose sõnul sageli ka FOMO (fear of missing out – ingl) ehk hirmu ilmajäämise ees. “Just ahnus või hirm millestki heast ilma jääda paneb tugevad tõusutrendid veel võimsamalt liikuma. Heaks näiteks on tehisintellekt: kui investorid nägid turgudel tõusutrendi, taheti samuti rongile hüpata ning see omakorda võimendas kogu protsessi. Kui aga investor jääb hiljaks ning soetab positsioone viimasel hetkel, võib korrektsioon ahnuse tõttu portfelli väga kõvasti raputada.”

Halvad otsused võimendavad pettumust

Mõistagi tekitavad tehingud, kus kõik ei läinud nii, nagu investor ette kujutas, kahetsust ja pettumuse tunnet. Kalle Kose sõnul on just ebaõnnestumised loomulik osa investeerimisest ning tähtis on nendest õppida. Negatiivne kogemus võib ebaõnnestumist veelgi võimendada: ka uuringud kinnitavad, et investor teeb kahjumisse sattununa teistsuguseid otsuseid kui siis, kui portfell on kasumis. “Surveolukorras on investori meelelaad hoopis teistsugune. Seetõttu on väga oluline hoida ja kasvatada emotsionaalset distsipliini ning näha ebaõnnestumise taga õppimise võimalust.”

Kose sõnul on tähtis meeles pidada, et ka ükski edukas investor ei suuda alati ebaõnnestumisi vältida. Nii tuleks igast halvasti tehtud otsusest midagi kõrva taha panna ning hoolikalt analüüsida, kuidas tulevikus sarnast viga vältida. “Paraku leidub neid, kes lasevad ebaõnnestumisest end nii palju mõjutada, et hakkavad tegema impulsiivseid otsuseid, mis omakorda tekitab veel suurema kahjumi. Seetõttu lüüakse investeerimisele käega ning loobutakse edasistest sammudest. Tegelikult on näha, et sageli jääb puudu elementaarsest finantskirjaoskusest,” nentis ekspert.

Emotsionaalne distsipliin on treenitav

Ent kuidas emotsioone paremini taltsutada? Osa investoritest võib negatiivsete kogemuste tõttu iseseisvalt investeerimisest loobuda, usaldades oma portfelli kogenumate professionaalide kätte. Ei ole haruldased ka juhud, kui esimeste tagasilöökide tõttu investeerimisest täielikult loobutakse. Siiski tasuks endale teadvustada, et vajalikud oskused, sealhulgas emotsionaalne distsipliin on siiski treenitavad.

 “Kogemus näitab, et mida parem on inimese finantskirjaoskus, seda rohkem suudetakse emotsioonide mõju otsustele vähendada. See aga nõuab jällegi kogemust: mida rohkem on õnnestumisi ja õigeid otsuseid, seda suuremaks kasvab investori kindlustunne.”

Kuivõrd alustavaid investoreid vaevab sageli hirm ebaõnnestumise ees, soovitab Kose investeerimist alustada väikeste sammudega – sellisel juhul on ka eksimusi emotsionaalselt kergem taluda. “Väiksemate summadega ettevaatlikult alustamine on kindlasti turvalisem viis vajalike kogemuste omandamiseks. Samuti on parem, kui eksimusi kogetakse kohe teekonna alguses, kuna suure kapitali olemasolul on suuri ebaõnnestumisi psühholoogiliselt märksa raskem taluda.”

Seega soovitab Kalle Kose läheneda investeerimisele tasa ja targu ning teadvustada, et ebaõnnestumine on loomulik osa protsessist. “Kui kõik investorid oleksid ühesugused, ei toimiks finantsturud selliselt nagu täna. See teebki investeerimise huvitavaks,” sõnas ta lõpetuseks.