Kalle Kose: kõrgemad intressid võimendavad varem võetud riske

Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.Allikas: Luminor

Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose leiab, et olukord maailmamajanduses on hetkel üpris mitmepalgeline, kuid tekitab seejuures asjaosalistes ka segadust. „Ühest küljest oleme hetkel küll ühest kriisist väljumas ning kardetud energiakriisist pääsenud, kuid globaalne üldpilt annab märku majanduslanguse riskide suurenemisest,” tõdes ta.

Silicon Valley lagunemise põhjuseks polnud üksnes kiire intressitõus

Maailmamajanduse trendidest on peategelase kingadesse astunud inflatsioon, mis hakkab Kose sõnul küll tipust allapoole ronima ning see on teatud regioonides andnud lootust isegi majanduskasvu kiirenemiseks. “Kui aga vaadata globaalset pilti, siis riskid on pigem suurenemas: IMFi aprillis avaldatud prognoosi kohaselt näeb baasstsenaarium ette kasvu aeglustumist. Kui aga rääkida riskistsenaariumidest, võib kasv kujuneda veelgi madalamaks – siin tulevad mängu vahepeal lisandunud riskifaktorid ja nende mõju maailmamajandusele.”

USAs annavad riskifaktorid endast valusalt märku pankade sulgemisega – kui hiljuti teatati Silicon Valley Bank (SVB) ja kahe teise regionaalpanga sulgemisest, siis Kose sõnul pole välistatud stsenaarium, et järglasi võib lisanduda veelgi. Kuid miks see nii on?

“Selle taga on kompleksne probleemistik – ehkki finantssektori probleemides on alati lihtsam süüdistada keskpanku, siis tegelikult ei ole ainuüksi kiire intressikeskkonna muutus põhjuseks, miks praegu teatud USA pangad raskustes on. Kuigi läbi aegade kiireim intressitõstmise tsükkel USA-s on toonud hulgaliselt kriitikuid keskpanga jõulise rahapoliitika karmistamise suhtes, tuleb mõista Föderaalreservi otsustavust hinnatõusuga võitlemisel. Ajaloost on näiteid, mil keskpanga liiga leebe tegutsemise hind kujunes hiljem majandusele palju kõrgemaks. Samuti ei ole põhjust kõrget inflatsiooni üksnes rahatrüki ehk keskpankade tegevuse tagajärjeks pidada.

Sellegipoolest on selge, et kiire intresside tõus omab majandusele mõju ning kui rahapoliitika muutuste täielik edasikandumine majandusse võib kesta isegi kuni 2 aastat, näeme osalist mõju juba praegu USA panganduses toimuva näol.

Kuigi SVB juhtumi puhul võib öelda, et kiirelt tõusnud intressid kujundasid pinnase saatuslike sündmuste tekkeks, ei ole väheoluline, et pank tegutses väga kitsas turunišis ning kliendibaas oli seejuures hästi kontsentreeritud,” selgitas ta. Panga hoiuste mahust ligi 94% olid suured, valdavalt startup-ettevõtete hoiused, mis jäid ülespoole USA hoiustajatele tagatud 250 000 dollari piiri. Negatiivse info levides oli ootuspärane, et hoiuste tagamisskeemi poolt kindlustamata hoiustel hakkas nö. „väga kiire“. „Sellist hoiuste ja kliendisegmentide kontsentreeritust võimaldas leebem regulatsioon USA keskmise suurusega pankade suhtes.“

Teine põhjus peitub asjaolus, et Silicon Valley paigutas suure osa likviidsetest vahenditest USA riigivõlakirjadesse ning kinnisvaraga tagatud võlakirjadesse. Et nullintresside ajastul natukenegi tootlust teenida, eelistati intressiriskile tundlikumaid pikema lunastustähtajaga võlakirju. Kuna neid kavatseti hoida kuni lunastamiseni, kajastati neid aruandluses soetusväärtuses, mitte aga turuväärtuses. Kiire intressitõusu tagajärjel oli võlakirjade turuväärtus aga läbinud suure languse – sõltuvalt kestusest võis nende turuhind olla ostuhinnast madalam 10-30%, või enamgi.

 “Olukorras, kus hoiustajatele raha väljamaksmiseks tuli hakata võlakirjapositsioone müüma, realiseerus intressirisk, võlakirjad tuli müüa suure kahjumiga ning likviidsetest vahenditest ei piisanud nõuete täitmiseks,“ jätkas Kose. Kuivõrd USA regionaalpankadele kehtestatud regulatsioonid on ka likviidsusnõuete osas leebemad,  käivituski kokkuvõttes must stsenaarium, mis päädis panga kokkuvarisemisega.

Mõju Euroopale on siiani vähene 

Kuid mida see meile teiste pankade saatuse kohta ennustab ning kas sarnane olukord võiks aset leida ka Eestis? “Euroopas on risk väiksem, kuna regulatsioonid on palju karmimad ning ei võimalda sellist olukorda, kus suur osa panga varadest paigutatakse võlakirjadesse, välja kujuneda. Samuti on karmimad nõuded, mis puudutavad klientide kontsentreeritust. Seega on sellise taustaga sündmuste toimumine Euroopa pankadega vähetõenäoline,” kinnitas ta.

Küll aga ei tähenda see, et Silicon Valley juhtum Euroopat, sealhulgas Eestit üldse mõjutada ei võiks. “Põhiline mõju, mida selline juhtum võib tekitada, seisneb pankade riskikäitumises – suurem stress finantssektoris võib tähendada, et pangad on selliste juhtumite tõttu laenude väljastamisel veelgi ettevaatlikumad. 

Kuna USA regionaalpankade põhifookus kulub hetkel raskete aegade üleelamisele, vähendatakse seal krediidi kättesaadavust. Sellised arengud ei ole veel meile jõudnud. Küll aga  tuleb ka siinsetel pankadel mõelda kuidas tagada hoiustajate kindlustunne ja vähene pangavahetuse soov, ” sõnas Kose.

Määramatus on endiselt väga suur

Ehkki kõrged intressid on võimaldanud pankadel väga korralikke kasuminumbreid näidata, juhib ekspert tähelepanu, et selline soodne olukord ei pruugi kaua püsida. “Kuivõrd majandus on hetkel jätkuvalt jahtumas, on tõenäoliselt vähenemas laenunõudlus ning võimalik, et suurenemas ka krediidikahjud. Olukorras, kus raha hind jätkuvalt tõuseb, on praegu ilusana paistvad kasuminumbrid pigem ajutised,” kinnitas ta.

Põhiline väljakutse panganduses seisneb seega hetkel rahapoliitika ja inflatsiooniga seotud küsimustes, mis on omavahel tugevas seoses. Seejuures on määramatus väga suur, kuna keskpangad pole kindlad, kui kiiresti inflatsioon soovitud tasemele alaneb.

“Praegu ennustatakse 2% inflatsiooni 2025. aastaks või positiivse stsenaariumi korral ka varem. Kui selline stsenaarium peaks realiseeruma, siis pole meil põhjust karta, et võimalik majandussurutis kujuneks väga sügavaks. Teisalt on aga olemas risk, et kõrge inflatsioon jääb püsima kauemaks: näiteks oodatakse hetkel, et USA keskpank alustab intresside kärpimist juba aasta teises pooles, kuid kui inflatsioon oodatud tempos ei alane, ei saa seda ka nii vara ette võtta,” sõnas ta.

Seega leiab Luminori privaatpanganduse varahaldur, et järgmise aasta jooksul ei pruugi me näha traditsioonilist, V-kujulist kiiret turgude taastumist. “Kuna vastutuuled ei vaibu väga kiiresti, on kiirem kasvuperiood loodetavasti tulemas kuskilt kaugemalt. Järgnevate aastate kasvunumbrid jäävad seejuures pigem tagasihoidlikuks,” ennustas Kose.

Olukorra kirjeldamisse lisab palju määramatust ka ettearvamatu geopoliitiline olukord. “Ehkki Ukrainas toimuv sõda praegu finantsturgudele väga suurt mõju ei avalda, on see energiasektori ning laiemalt toorainehindade kaudu olulisel määral inflatsiooni dünaamikat kujundanud. Samuti on sõja üheks mõjuks kaubavahetuse ümberkujunemine. Seega on arengud Ukrainas läbi makromajanduslike muutuste võimelised ka edaspidi finantsturgude meeleolusid kujundama. Kindlasti on teiseks vastutuuleks ka suhted Hiinaga, milles peitub samuti hulganisti riskifaktoreid. Küll aga loodame, et näeme tulevikus siiski positiivset kasvuteekonda.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.