Luminori blogi

Kas ESG annab aktsiaturul eelise? Ekspert: investoril tuleb aru saada, kas tähtsam on kasumi maksimeerimine või missioonitunne

Kui enne koroonapandeemia algust tõusis ESG investeeringute populaarsus väga kiiresti ning fondide varade mahud kasvasid hoogsalt, oli paljudel investoritel tunne, et tegemist on uue kiirteega, mis viib rikastumiseni.Foto: Shutterstock

Investeerimise puhul ei saa üle ega ümber investori strateegiast ja seatud eesmärgist, mis on üksteisega tihedalt seotud. Küll aga on viimastel aastatel saanud järjest olulisemaks ka investori maailmavaade ja missioonitunne, mille põhjal on võimalik samuti vajalikke otsuseid langetada. Ent kas jätkusuutlik investeerimine tagab turgudel edu või mitte, selgitab Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.

Võimalusi investeerimiseks on palju, kuid eesmärk on kõigil sarnane

Kui kapitalistlikus keskkonnas on aktsionäride põhieesmärgiks maksimaalne kasum, siis viimasel kümnendil on hakatud rohkem rääkima sellest, et ettevõtluse ja aktsionäride kasumi maksimeerimine võib jätta ühiskonda liiga suure jalajälje ning huvigruppe, kellega arvestada, on palju enam.

Sellisest mõtteviisist ongi alguse saanud ka sotsiaalne vastutustundlikkuse temaatika, sealhulgas keskkonnaalane teadlikkus ja juhtimisalased kriteeriumid ehk teisisõnu ettevõtete ja aktsionäride ja ettevõtete seas aina rohkem kanda kinnitav ESG strateegia.

Ent ESG strateegia pole ainus raam, mille sisse jätkusuutliku investeerimise põhimõtted mahuvad – eristada võib veidi teistsugust lähenemisviisi. “Jätkusuutliku investeerimise kõrval saab eraldi välja tuua sotsiaalselt vastutustundliku investeerimise, kus põhifookus on sotsiaalsete probleemide leevendamisel, olgu selleks vähemusgruppide toimetulek, vaesus või midagi muud, kus ettevõtete põhieesmärgiks ei ole üksnes aktsionäride rõõmustamine,” tõi Kose välja.

Samuti on vastutustundliku investeerimise üheks komponendiks eraldi suund ehk roheinvesteerimine, kus esikohal on kliimaeesmärgid. Määratlusi on Kose sõnul seega erinevaid ning neid tuleb ajaga aina juurde. 

“Võib lisada ka Euroopa oma uue regulatsiooni, kus ei piisa ainult ESG sildist, vaid nõutakse ka investeerimisfondide kohta täpsema teabe avaldamist (SFDR määrus). SFDR kohaselt peavad finantsturuosalised avaldama  täiendavat teavet fondide kohta lähtudes nende investeerimiseelistustest seoses keskkonnaalaste, ühiskondlike, sotsiaalsete ja jätkusuutlike aspektidega. Nn artikkel 6 fondid ei lähtu jätkusuutliku investeerimise põhimõtetest – artikkel 8 fondid on aga keskkonnasõbralikud ja sotsiaalselt edendavad ning artikkel 9 fondid on jätkusuutliku investeerimise eesmärgiga,” näitlikustas ta.

Seega on vastutustundlikul investeerimisel erinevaid suundi ja definitsioone, mis ühest küljest muudab pildi investori jaoks pealtnäha segasemaks, kuid kõikide eri suundade eesmärk on varahalduri hinnangul siiski üsna sarnane. “Ettevõtetel on märksa laiem mõju ümbritsevale ning huvitatud osapooli on lisaks aktsionäridele veelgi, seega tuleb sellega ka arvestada,” iseloomustas Kose.

Kasum või missioonitunne?

Kui investori jaoks võib ESG investeeringute tegemine tekitada üksjagu küsimusi, siis kõige tähtsam on endale sõnastada investeerimise põhieesmärk. “On väga suur vahe, kas investor seab põhieesmärgiks kasumi maksimeerimise või juhib teda missioonitunne. Need kaks eesmärki võivad üksteisega konkureerima hakata, sest kui sa oled väga missioonitundlik ja paigutad kogu vara ESG investeeringutesse, võib tekkida olukord, kus tootlus ei ole see, mis laiemale turule iseloomulik on. See on kahtlemata väga oluline küsimus, kas ESG investeeringud pakuvad samaväärset tootlust nagu turuportfell ehk laiem turg tervikuna või mitte.”

ESG fondides võib nappida teatud sektoreid

Kui enne koroonapandeemia algust tõusis ESG investeeringute populaarsus väga kiiresti ning fondide varade mahud kasvasid hoogsalt, oli paljudel investoritel tunne, et tegemist on uue kiirteega, mis viib rikastumiseni. “ESG fondid ületasid turutootluseid väga tugevalt, aga selle taga oli eeskätt hoopis teine mehhanism. Nimelt teostavad ESG fondid filtreerimist, kus need ettevõtted, kes ESG kriteeriumitele ei vasta, jäetakse fondidest välja. Sellisel juhul võib tekkida teatav kontsentratsioon mingite sektorite suunas ning samal ajal võib teatud sektorite osakaal olla väike või olematu.”

Seeläbi hakkab ESG investeerimine elama teistsugust elu kui turg tervikuna. “Nii võis näha, et ESG fondide puhul oli tehnoloogiasektori osakaal suurem, energiaettevõtete osakaal aga minimaalne. Kui vaadata praegu aktsiaturgudel toimuvat, siis tehnoloogiaettevõtted on oluliselt rohkem kukkunud kui energiaettevõtted. Just energiasektor on üks väheseid, kes käimasoleval aastal plussis on olnud. See on üks põhjuseid miks ESG investeeringute tootlused olnud kehvemad kui turul tervikuna,” sõnas ta.

See aga ei tähenda, et ESG investeeringuid ei tohiks kaaluda, seda enam, kui missioonitunne ning mure keskkonna ja maailma tuleviku pärast on midagi, millest lähtudes otsuseid tehakse. Küll aga tuleb siis arvestada, et teatud turu faasides võib tootlus ülejäänud turul toimuvast märkimisväärselt erineda.

Kas ESG annab aktsiaturul eelise?

ESG tähtsus on Kose sõnul järjest suurenemas ka ettevõtjate seas, kuna globaalseid probleeme teadvustatakse järjest rohkem. “Kõik osapooled on nõus, et kliima soojeneb ning olukorda on vajalik erinevate meetmete abil parandada. Ka ettevõtted on selle signaali valguses oma keskkonnajalajälge leevendamas ning sotsiaalseid ja juhtimisalaseid kriteeriume ellu viimas. See on kindlasti positiivne, kuid küsimus seisneb selles, kas see annab ettevõttele eelise ka aktsiaturul.”

Ent kas ESG võiks siis olla konkurentsieelis? Kui vaadata teatud ettevõtete majandustulemusi ning analüüsida neid sellest vaatenurgast, kas ESG kriteeriumite järgimine tagab suurema kasumi, siis sellist järeldust Kose sõnul kindlasti teha ei saa. “See pilt ei ole nii selge, kuna finantsnäitajad sõltuvad paljudest erinevatest faktoritest ning ESG on üks paljude seas. Kindlasti on positiivne, et järjest rohkem ettevõtteid teadvustab, et selliste eesmärkide poole püüdlemine on vajalik, kuid ESG-d ei saa pidada võluvitsaks ega konkurentsieeliseks,” ütles Kose.

Investori vaatenurgast aga pole põhjust ESG investeeringuid portfellist täielikult eemaldada. “Ainuüksi ESG baasil ei soovitaks ma portfelli luua. Pigem tasub vaadata laiemat pilti ning lähtuda teistest kriteeriumitest, mille põhjal otsuseid teha. Kui investorit huvitab varade kasvatamine, siis ESG puhul võib vara kasvatamise tempo olla märkimisväärselt aeglasem, seega soovitaksin portfelli siiski hajutada ning soovi korral lisada sinna juurde ka ESG investeeringuid,” julgustas ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.