Luminori blogi

Kas investeerimisoskust peaks õpetama juba maast madalast?

Ka lastele saab investeerimisoskusi tasapisi tutvustada.Shutterstock

Ehkki investeerimine kogub eestlaste seas kiiresti populaarsust, avastab suur hulk algajaid sageli, et neil napib selleks vajalikke teadmisi. Kust või kuidas investeerimisega alustada ning kas seda võiks õpetada ka oma lastele, räägib Luminori Eesti klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Investeerimine kui eestlaste uus rahvussport

Korki sõnul on investeerimisest saanud nagu eestlaste uus rahvussport. “Investeerimisest räägitakse viimasel ajal tõesti väga palju ning ehkki järjest rohkem inimesi siseneb investeerimismaailma, jääb neil siiski üsna tihti puudu elementaarsetest põhitõdedest,” rääkis ta.

Rahaga ümberkäimist võiks niisiis inimesele õpetada juba maast madalast, mil lapsele hakatakse jagama taskuraha. “Taskuraha puhul ei tohiks lapsele tekitada valesid ootusi, nagu raha tuleks ja läheks väga lihtsalt. Vahel jääb lastele seetõttu petlik mulje, et ema-isa annavad raha ja see ongi mõeldud otsekohe kulutamiseks,” märkis Kork.

Selle asemel võiks õpetada, et taskuraha pole mõeldud kiiresti kulutamiseks, vaid seda saab kõrvale panna. “Kui jätta mõni komm või šokolaad ostmata, siis on kogunenud raha eest võimalik lapsel tulevikus juba midagi väärtuslikumat osta,” näitlikustas ta.

Samamoodi saavad rahaga ümberkäimisel olla eeskujuks lapsevanemad. “Kõige parem õpetamisviis on see, kui vanem näitab oma oskuste ja teadmistega eeskuju, kuidas rahaga ümber käia ja seda teadlikult koguda või investeerida,” märkis ta.

Korki sõnul võiks investeerimisalaseid ülesandeid sisaldada ka näiteks koolitunnid. “Matemaatika tekstülesannetes tuuakse sageli erinevaid näiteid ning see oleks suurepärane koht, kus rahatarkust arendada ja probleeme lahendada,” rääkis ta. 

Ülevaade rahaasjadest on investeerimisel kõige olulisem

Investeerimise puhul on kõige tähtsamaks etapiks oma kuludest ülevaate tegemine, millega saab alustada kasvõi nüüd ja praegu. Piisab kasvõi mõne äpi allalaadimisest, kuhu oma igapäevaseid kulutusi üles märkida saab.

“Esimese hooga võib olla paljudele suureks üllatuseks, kuhu sinu raha tegelikult läheb,” kirjeldas Kork. Seda enam, et sageli võivad just pealtnäha “süütud” ehk pisikesed kulutused viia eelarvest kõige rohkem raha välja.

“Tänu ülevaatele saame ka eristada vältimatuid ehk meie jaoks olulisi kulusid, mis aitavad meil oma elustandardit hoida. Samas võimaldab see ebavajalike kulutuste pealt kokku hoida ning investeerida see raha näiteks kolmandasse sambasse või aktsiaturgudele,” lisas ta.

Just kolmas sammas on algajast investori jaoks väga hea viis, kuidas mugavalt ja lihtsalt investeerimisega alustada. “Kolmanda samba puhul saab valida endale kas aktiivselt juhitud fondi, kus fondivalitseja paigutab erinevatesse varaklassidesse ja aktsiatesse ning vajadusel vähendab investeeringute osakaalusid. Passiivselt juhitud fondi puhul investeeritakse indekseid järgivatesse investeerimisfondidesse, kus jooksvalt portfelli struktuuri ei muudeta ja investeeringud on tehtud rohkem laiapõhjaliselt,” mainis Kork.

Aga kuhu siis ikkagi investeerida?

Sageli soovitakse lisaks kolmandale sambale investeerida ka ise börsil kaubeldavatesse aktsiatesse või fondidesse, ent küsimusele kuhu täpsemalt, on keeruline kindlat vastust anda. Kork tõdes, et mõistlik oleks alustada koduturult ja ettevõtete aktsiatesse, mille käekäiku ise tunned ja mille teenuseid ka ise tarbime.

“Kui sa alustad investeerimisega, siis ole valmis investeeritavast summast ka ilma jääma, nii on lihtsam mõelda oma investeeringutele ja saame rahulikumalt magada. Emotsioonid ei tule investeerimisel kindlasti kasuks, samuti ei ole mõistlik pärast aktsiahinna lühiajalist liikumist kohe müüma ja ostma hakata. Investeerides tasub mõelda pikaajaliselt ning mitte lühiajaliste turuliikumistega kaasa minna. Ja kui esimene samm aktsiaturgudel on tehtud, tekib endal ka suurem huvi rohkem uurida ja aru saada, et miks hind vastavalt turul liigub,” rääkis Kork.

Seega on oluline lihtsalt alustada ning olla valmis vajadusel tehtud vigadest õppima. “Seeläbi tekib endal suurem huvi ja tahtmine ettevõtete kohta rohkem uurida ning otsida omale ka järgmisi huvipakkuvaid börsiettevõtteid koduturul kuhu investeerida,“ ütles ta lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.