Hiljuti selgus, et Euroopa Komisjon kaalub enam kui 10 000 euro väärtuses sularahamaksete keelustamist. Kas see tähendab, et sularaha kaob tulevikus käibelt, selgitab Luminori kaartide üksuse juht Grigori Ilkevitš.
Sularahatehinguid tehakse aina vähem
Grigori Ilkevitši sõnul on Euroopa Liidu idee arusaadav, seda enam, et sularahaga tehtud tehingute arv on pidevas langustrendis. “Langustrendile aitas kaasa ka koroonaviirus, kuna sularahaga arveldades võis nakkust kergelt levitada ning inimesed eelistasid seetõttu pigem digitaalseid vahendeid,” märkis ta.
Ent oluline roll on ka rahapesuvastasel võitlusel. “Suuremate sularahatehingute puhul on oluline parandada läbipaistvust veendumaks, et tehinguid pole tehtud valedel alustel või ebaseaduslikult,” ütles Ilkevitš. Kuna tänapäeval on sularahas korteri või auto väljaostmine pigem haruldus, on kõnealune otsus seega igati loogiline samm.
Kas sularaha kaob?
Pole niisiis saladus, et sularaha tähtsus on ajaga järjest vähenenud. Aina enam inimesi kasutab tehingute tegemiseks pangakaarti või teeb ostud Internetis, samuti on aina enam kogunud populaarsust digitaalsed makselahendused nagu Apple Pay ja Google Pay, mille puhul pole tarvis enam isegi rahakotti poodi kaasa võtta.
Kuid kas see tähendab, et kui sularahatehingute kogust üritatakse limiteerida, on oodata sularaha käibelt kadumist? Grigori Ilkevitši sõnul pole see kuigi tõenäoline. “Vaatamata sellele, et sularahatehingute arv on langustrendis, vajavad digilahendused alati siiski mingit alternatiivi,” selgitas ja lisas, et sularaha tuleb näiteks kõne alla siis, kui üks või teine lahendus peaks alt vedama.
Viimast kinnitab näiteks Eesti Vabariigi hädaolukorra seadus, milles seisab, et sularaha kättesaadavus korraldatakse hädaolukorra puhul rahandusministeeriumi poolt. Seega, ehkki toimivad lahendused on olemas, jääb sularaha paralleelseks võimaluseks ning hüpotees, nagu ei saaks tulevikus enam sularahas igapäevatoiminguid teha, ei päde.
Maailm digitaliseerub, kuid sularaha jääb
Sularaha on küll tulnud, et jääda, kuid ka digitaliseerumine jätkub pidevalt ja kiiresti, seda üle kogu maailma. Tänaseks on paljudel salvestatud oma nutitelefonisse pangakaardi digitaalne koopia, millega igapäevaselt makseid läbi viiakse. “Ka turul, tanklas ja autopesulas saab juba maksta kas kaardi või vastava äpi kaudu,” näitlikustas Ilkevitš.
Ehkki Eesti on digilahenduste poolest küll esirinnas, ei kehti see paljude teiste riikide kohta. Seega pole sage juhus, et näiteks välismaareisiks valmistudes käiakse läbi ka valuutavahetuspunktist või sularahaautomaadist, et sularaha vajadusel kasutada.
Kui aga sularaha ununes kaasa võtta ja oma kodupanga sularahaautomaati läheduses pole, võib mõne teise panga ATMist väljavõetud sularahaga kaasuda teatud lisatasu. Seda annab aga hõlpsasti vältida mugava Luminor Black maksekaardiga, mida saab soovi korral kasutada nii tavalise deebetkaardi, krediidipuhvriga deebetkaardi kui ka tavalise krediitkaardina.
Veelgi mugavamaks teeb maksekaardi see, et teiste pankade sularahaautomaatidest raha väljavõtmisel lisatasu pole. Sularaha võib kuu jooksul välja võtta 400 euro ulatuses. “Luminori ATMidest saab seevastu sularaha välja võtta koguni 600 euro ulatuses, asugu automaat mistahes Balti riigis,” märkis Ilkevitš.
Uue maksekaardi puhul kehtivad tingimused ka siis, kui tegemist on riigiga, kus on käibel mõni teine valuuta. “Kuna kaugemates riikides pole digilahendused nii levinud, on sularaha igal juhul parim ja kindlam viis kohalikes poodides või restoranides tasumiseks,” ütles Luminori kaartide üksuste juht.
