Lõppev aasta läheb maailma majandusajalukku kui enneolematuid muutusi toonud periood või nn täiuslik torm, kus kõik, mis valesti sai minna, niiviisi ka läks. Mis täpsemalt lõppevat aastat iseloomustama jääb ning kas need trendid võiksid jätkuda ka 2023. aastal, räägib Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.

Lõppev aasta on olnud märgiline

Tõenäoliselt on väga paljud investorid lõppeval aastal finantsturgudel toimuvat jälginud ning seejuures pidanud nentima, et sarnast mustrit pole ajaloos varasemalt nähtud. “Investeerimiskeskkond oli 2022. aastal tõesti erakordselt keeruline ja märgiline, seejuures langesid märkimisväärselt nii aktsiate kui ka võlakirjade hinnad. Sarnast olukorda pole viimaste aastakümnete majandusajaloost võrdluseks tuua, kuna reeglina kukuvad võlakirjad majanduskriiside ja aktsiaturgude langusfaaside kestel pigem vähe ning kui miinus isegi tekib, siis on see üldjuhul olnud üsna vähene,” selgitas Kose.

Seega pole sel aastal olnud kasu strateegiast, kus ühe osa portfellist moodustavad aktsiad ja teise võlakirjad, kuna suures languses on olnud mõlemad varaklassid. “Selline portfell aitab üldjuhul keerulistest olukordadest läbi tulla, aga on sümboolne, et sel aastal pole sellest kuigi palju investoritele kasu olnud,” lisas ta.

Siiski võib regionaalselt märgata, et USA või Euroopa turgudega võrreldes on rohkem langenud Aasia turud. “Kui USAs ja Euroopas algas aktsiaturgude langus selle aasta alguses, siis Aasia turul veidi varem, 2021. aasta kevadel. Need põhjused on suuresti seotud Hiinaga, kes on seni viljelenud karme koroonapiiranguid, samuti on sealne kinnisvaramulli tasandumine kogu Aasia turgu seni tagasi hoidnud.”

Kaks sektorit väljuvad positiivse tootlusega

Siiski leidub finantsturgudel ka üksikuid võitjaid ning siinkohal eristab Kalle Kose kaht sektorit, kel on õnnestunud tootlust näidata. “Energiasektor on üks vähestest, kes sel aastal positiivset tootlust on pakkunud. Samuti võime sarnast mustrit ka kaitsetööstuses,” tõi ta välja.

Mõlemal puhul on olulisel määral selliseid arenguid tinginud geopoliitilised pinged, mis omakorda toorainete ja energiahindade läbi on ka kõrge inflatsiooni üheks “peasüüdlaseks”. Ent inflatsiooni kiirenemisele andis oma mõju ka koroonakriis, mis tõi kaasa muutused nõudluse struktuuris ja häired tarneahelates, samuti  üleüldise majanduste päästeaktsiooni keskpankade ja valitsuste poolt, mille käigus rahapakkumine väga kiirelt paisus.

“Tegemist on olnud täiusliku tormiga, kus kõik, mis saab valesti minna, on seda ka teinud, seega on kindlasti olnud keeruline aasta.”

Majandusajaloo kontekstis on käesoleva aasta märgiline ka negatiivsete intresside ajastu lõppemise poolest. “Keskpankade intressid kerkisid negatiivselt plusspoolele, sama kehtib ka võlakirjade intresside kohta. Kui varasemalt viljelesid keskpangad ultrastimuleerivat rahapoliitikat, mille tulemusel jõudsid aktsia- ja võlakirjaturud erinevate uute tippudeni, siis nüüd on see olukord pöördumas ja intressitasemed normaliseerumas. Aktsiatelt on kunstlik stiimul ära võetud ning see keskkond ongi meid täna sellisesse olukorra pannud,” sõnas Kose.

Krüptovaluutadest ja kullast pole kasu olnud

Raskustesse on sattunud ka varasemalt perspektiivikana nähtud varaklass ehk krüptovaluutad, kus tänaseks on väljavaade kaldumas teise äärmusesse. “Peamised krüptovaluutad on 70% ulatuses langenud, samuti oleme sel aastal olnud tunnistajaks suurte krüptokeskkondade pankrottidele.”

Ka kuld, mille puhul toonitavad sellesse investeerimise propageerijad sageli, justkui pakuks see rahututel aegadel turvasadamat, on keerulises investeerimiskeskkonnas nõrgalt käitunud. “Kuld pole sel aastal positiivset tootlust näidanud ning kuulub ühes aktsiate ja võlakirjadega langevate varaklasside hulka. Et kuld omab kokkuleppelist väärtust ning ei genereeri stabiilset rahavoogu, on olukorras, kus intressid järsult tõusevad ja madala riskiga intressiinstrumendid pakuvad üha mõistlikumat tootlust, väärismetallide väljavaated olnud väheatraktiivsemad. See on kulla vastu huvi vähendanud,” kirjeldas Kose.

Üldiselt mõjub kullale pärituulena olukord, kus keskpankade, eelkõige USA rahapoliitika liigub stimuleerivasse faasi ning suurenevad turuosaliste kahtlused valuutakursi nõrgenemise ja kiireneva inflatsiooni osas. Praegune olukord on aga olnud vastupidine – kiire USA rahapoliitika karmistamine ja ebakindel keskkond on dollarit soosinud ning  dollari tugevnemine mõjub üldiselt kullale vastutuulena,” tõi ta välja.

Mis saab 2023. aastal?

Et ebakindel periood on jätkuvalt kestmas, on Kose sõnul raske ennustada, kas järgmine aasta toob veel suurema languse või on tänaseks põhjas ära käidud. “Kõik, kes investeerimiskeskkonna tulevikuga seotud aspekte vähegi prognoosida üritavad, on täna kindlasti keerulises olukorras, kuna valemis esineb väga olulisi muutujaid – püüda geopoliitilises olukorras täna midagi ette näha on suhteliselt keeruline ülesanne,” möönis ta. Seetõttu võib potentsiaalsete stsenaariumide lahknevus olla üpris suur.

Siiski on inflatsiooni puhul näha esimesi alanemise märke, seda eriti USA turul, kus inflatsioon on langenud juba suvest saadik. “Järgmise aasta suhtes on loomulikult väga oluline see, kui kiires tempos inflatsioon aeglustumist jätkab. See omakorda tõstatab olulise küsimuse, kas keskpangad lõpetavad intresside tõstmise, nagu paljud praegu ootavad, ja kui jah, siis millal see täpsemalt juhtub. See omakorda mõjutab kõik ka seda, kuidas aktsia- ja võlakirjaturgudel minema hakkab,” selgitas ta.

Olukord võib iga hetk muutuda

Et intresside tõstmise lõppemist Euroopas ja USA-s ennustatakse algava aasta teise poolde, on Kose sõnul võimalik, et makrokeskkonna jätkuv jahtumine ei too kaasa sügavat ega pikka langusfaasi. “IMFi oktoobrikuu prognoosi puhul oldi suhteliselt mõõdukalt optimistlik, USA majanduskasvuks pakuti 1%, euroalale 0,5% ja Hiinale 4,4%. Kui need prognoosid peaksid paika, võiks öelda, et aktsiaturgudel ja võlakirjaturgudel on mõistlikud väljavaated.”

Samas tuleb nii suurte analüüside puhul olla kriitiline, kuna prognoosid kipuvad enamasti olema konservatiivsed. “Ei saa välistada, et need numbrid tulevad madalamad, samuti võib selliste numbrite saavutamisel olla üks kvartal teisest nõrgem või tugevam. Tõenäoliselt läbivad USA ja euroala mingisuguse languse – küsimus on selles, kui kaua see kestab. Ootus on, et majanduslangus ei jää pikaks ega lange sügavustesse. Sellisel juhul võib juhtuda, et oleme turgude põhjad tänaseks juba ära näinud, kuid äkilisi meeleolumuutuseid on mõistagi palju. Loomulikult ei saa välistada, et karuturg on seljatatud, kuna on ka võimalik, et lähme algaval aastal uusi põhjasid alles testima,” rääkis Kose. 

Siiski ei maali prognoosid järgmiseks aastaks mustades toonides pilti, ehkki olukorra keerukuses ei kahtle ükski osapool. “Baasstsenaariumist ühes või teises suunas kõikumist võib järgmisel aastal ette tulla väga palju, kuna geopoliitilisi olusid on hetkel väga raske ette prognoosida. Samuti oodatakse, milliseks kujuneb inflatsiooni dünaamika ning keskpankade rahapoliitika – nende kolme teguri koosmõju näeme ka algaval aastal investeerimiskeskkonda mõjutamas,” sõnas varahaldur lõpetuseks.