Uue kodu otsingul on väga oluliseks teguriks ostetava kinnisvara seisukord – see on ka põhjus, miks eelistavad ostjad sageli uusarendusi. Ent millised eelised on kasutatud korteritel ning mida tasuks kinnisvaraobjekti valikul veel tähele panna, räägivad Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ja Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Peep-Ain Saar.
Sobiv valik sõltub võimalustest
Rebase sõnul vastab tõele, et ideaalse stsenaariumi korral eelistaksid kõik inimesed soetada kinnisvara, kus keegi poleks varasemalt sees elanud. “Küsimus seisneb selles, millised on sinu võimalused – kui kogu raha on läinud sissemaksuks, tuleb arvestada, et ka uusarenduses asuva korteri sisustamiseks kulub väga palju raha,” sõnas ta.
Väga tihti alahindavadki inimesed korteri sisseseadmiseks vajalikku summat. “See on tegelikult ju arusaadav, kuna korterit ei osteta iga päev ning sageli tehaksegi seda tehingut esimest korda elus,” märkis Rebane.
Minimaalne summa, mis tavaliselt 2-toalise uusarenduses valminud korteri sisustamiseks kulub, on Rebase sõnul umbes 10 000 eurot – 3-toalise puhul tuleks arvestada juba suurema, minimaalselt 15 000-eurose väljaminekuga. “Seega tasub põhjalikult läbi mõelda: võib-olla leiab sisustuseks kuluva raha eest juba maitsekalt sisustatud korteri, kus on kõik eluks vajalik juba olemas?” tõi Rebane välja.
Energiatõhususe aspekt on järjest olulisem
Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Peep-Ain Saar kinnitas, et defitsiit on kinnisvaraturul hetkel väga tugev, kuid hinnad ostjate jaoks liiga kõrged. “Hetkel võib selgelt näha, et ostuhuvilisi on turul küll palju, kuid nõudlus ületab pakkumise ning väga palju uusi objekte hetkel turule lisandunud ei ole,” rääkis Saar.
Ehkki valiku juures mängib väga suurt rolli see, kas tegemist on uusarenduse või juba kasutuses olnud kinnisvaraga, tuleb igale kinnisvaraobjektile läheneda tema sõnul siiski individuaalselt. “See, et tegemist on uusarendusega, ei taga veel objekti kvaliteeti. Kahjuks on elu näidanud, et paljude uusarenduste puhul ei pruugi ehituskvaliteet olla see, mis esialgu välja reklaamitud sai,” märkis ta.
Sellegipoolest leiab ta, et uusarenduste kvaliteet on ajas oluliselt paranenud. “Lisaks hoonele endale on aina tähtsamaks muutunud selle asukoht, infrastruktuur, lähedus poele, koolile või lasteaiale – kõik need detailid mängivad kindlasti aina suuremat rolli, kuna inimene on väga teadlik ning saab hindade kallinemise mõjul aru, et tegemist on suure investeeringuga,” lisas ta.
Ostjad loevad lepinguid aina tähelepanelikumalt
Siiski on uusarenduse eelistamise juures saanud väga oluliseks energiatõhususe aspekt. “Kui võrrelda uusarendust mõne vanema objektiga, mis on halvasti soojustatud ning küttelahenduseks endiselt elektriradiaatorid, on kindlateks eelisteks kontrollitud kõrvalkulud ja energiaklass. Ka korterite järelturul ei osteta ühtegi objekti hetkel ilma, et potentsiaalne huviline poleks näinud viimase paari kuu kommunaalarveid – tarbija on selles osas väga palju teadlikuks muutunud,” ütles Saar.
Tema sõnul on ka märgata, et ostjad loevad aina tähelepanelikumalt erinevaid lepinguid. “Risk on kallinevate hindade juures märksa kõrgem. See peegeldub mõistagi ka lepingutes – ostja jaoks on järjest tähtsam, et tema õigused oleks kaitstud ning säiliks kindlustunne.”
Väga palju määravad konkreetse kinnisvaraobjekti puhul ka naabrid. “Naabrid on väga suur osa elukeskkonnast – kui sul on toredad naabrid, muudab see kodu väärtuse oluliselt kõrgemaks,” leidis ta.
Kõige tähtsam on seega leida selline kinnisvaraobjekt, mis ostjat kõnetaks ning tema elukorraldusega sobiks. Seega ei tohiks otsuse tegemisel lähtuda vaid sellest, kas tegemist on uusarenduse või järelturu korteriga, seda enam, et viimastel on väga palju eeliseid.
“Järelturul müüdavate korterite puhul on näiteks eeliseks juba olemasolevad kommunaalarved, mida uusarenduste puhul ette näidata veel ei ole, aga ka näiteks juba olemasolev ja toimiv infrastruktuur,” loetles ta.
“Kodu on rohkemat kui värskelt pahteldatud seinad. Väga palju sõltub sellest, mis sul silma särama paneb: hea kinnisvara on nagu vein – see läheb ajaga vaid paremaks,” sõnas Peep-Ain Saar lõpetuseks.
