Ehkki investeerimine kogub iga aastaga populaarsust, ringleb palju ka selliseid müüte või arvamusi, millel pole tegelikult tõepõhja all. Millised on neist kõige levinumad ning kas müütidel on tõepõhi all, räägib Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
- Investeerimisega alustamiseks läheb tarvis väga palju raha
Vale. Oleks ju tore, kui igaühel oleks tagavaraks suurem rahasumma, kuid fakt on see, et enamik inimestest alustab investeerimist väga väikeste summadega. Seega ei pea see müüt kindlasti paika. “Investeerimise alusmüüri rajatakse peamiselt säästmise toel, millega tasub alustada juba varakult – selleks on olemas nii erinevad säästmiskontod kui ka muud mugavad võimalused,” ütles Kose.
Samas ei pea investeerimise jaoks ilmtingimata suuremat summat koguma – näiteks on börsidel võimalik kaubelda osade kaupa müüdavate aktsiatega (fractional shares), aga ka börsil kaubeldavad fondid ja aktiivselt juhitud fondid on instrumendid, kuhu saab paigutada väiksemaid summasid. “Ka Eestis on olemas teenusepakkujad, kelle kaudu aktsiaid osade kaupa osta saab, seega soovitan kindlasti teha taustatööd ja endale sobivaim variant välja valida.”
Just väikeste summade järk-järgult investeerimine aitab algajal pealtnäha keerulise investeerimismaailmaga tutvust teha, tänu millele kulub vähem ka nn kooliraha. “Kui anda algajale investorile kätte viiekohaline summa, on tõenäosus, et ta sellega halvasti ümber käib, oluliselt kõrgem kui siis, kui ta alustaks väiksematest summadest. Tuletan meelde, et kõik investorid on kuskilt alustanud, seega ei tohiks esimest sammu karta.”
Samas tuleks väiksemate summade investeerimise puhul arvestada teenustasudega. “Kuna investeerimise puhul on hajutamine väga oluline, siis pidev väikeste summade investeerimine ja hajutamine erinevate instrumentide vahel võib osutuda ootamatult suureks kuluks – kui tehingumaht on väga väike, siis võib tehingu miinimumtasu olla proportsionaalselt üsna suur. Seega võiks selle läbi kaaluda ja arvutada, kas teatud konkreetse teenusepakkuja juures on selline lähenemisviis mõistlik või mitte,” ütles Kose.
Varahalduri sõnul sõltubki väga palju teenusepakkujast – õnneks leidub ka neid, kelle kaudu saab Balti turu aktsiaid osta teenustasudeta ning välismaiseid aktsiaidki soetada väga väheste kuludega. Seega pole investeerimise puhul tarvis tunda hirmu, nagu raha poleks selleks piisavalt. “Alustuseks tasub tasapisi raha kõrvale panna ning seejärel uurida, millise teenusepakkuja kaudu seda turgudele paigutama hakata.”
- Investeerimine on väga ajakulukas lisategevus
Nii ja naa. Kose sõnul võib igapäevaselt tundide kaupa aega kuluda investeerimisotsuste kujundamiseks, seda eriti siis kui tegemist on professionaalsete turuosalistega. Samuti on neid, kelle jaoks on börsil kauplemisest saanud nende igapäevatöö. Ja muidugi on ka neid, kes teevad teadlikke pikaajalisi otsuseid ning pühenduvad oma portfelli üle vaatamisele vaid paar korda aastas. “Kui tegemist on alustava investoriga, siis kindlasti kulub üks hulk aega vajalike teadmiste omandamisele, ent kui baasteadmised on olemas, eesmärk ja strateegia paigas, võib investeerimisega tegelemine olla igati mõõduka ajakuluga, mis põhitööd ei sega,” ütles Kose.
Näiteks hoiab investori aega kokku portfelli hajutamine ning seejuures teadlikult tehtud otsused. “Kui ollakse rahul sellega, mida globaalsed turud pakuvad ning antakse endale aru, et turgude langused on möödapääsmatud ja varem või hiljem leiab taastumine aset niikuinii, siis piisab vaid aeg-ajalt oma portfellile pilgu peale heitmisest,” sõnas ta.
Palju sõltub ka inimtüübist – näiteks võib juhtuda, et rahutum investor pühendab investeerimisele ebavajalikult palju aega ning seetõttu on emotsionaalsed otsused kerged tulema. “Kui jälgida börsil toimuvat liiga aktiivselt, võib teinekord tekkida psühholoogiline kartus, et midagi oleks tarvis ära müüa. Uuringud näitavad, et pikaajalisele tootlusele võivad sellised kaalutlemata ja emotsionaalsed otsused väga kahjulikud olla ning tegelikult toob edu just see, kui suudetakse varasemast plaanist kinni pidada ka raskematel aegadel ning pigem portfelli paar korda aastas üle vaadata. Kuid see eeldab, et portfell on hajutatud ning selles pole liiga kontsentreeritud positsioone,” selgitas varahaldur.
- Ainult hästituntud ettevõtete aktsiatesse investeerimine toob kindla edu
Nii ja naa. “Ettevõtte tuntuse ja investeeringu edukuse vahel võib, aga ei pruugi olla seos,” ütles Kose alustuseks. Nimelt ei taga ettevõtte tuntus ja bränd ilmtingimata ärilist edu, seda ka investori vaates, kes sellise ettevõtte aktsiatesse heausklikult raha paigutab ning head tootlust loodab teenida.
Siin tulebki mängu investori hea vaist. “Enamik ettevõtetest, mis on täna investorite lemmikud, on ju kunagi väikeste ettevõtetena alustanud – elu on näidanud, et parima edu toob see, kui suudad potentsiaalselt suure tulevikuga ettevõtte ära tunda juba siis, kui ta alles tegevust alustab. Kes meist poleks tahtnud Apple’i edusse investeerida 20 aastat tagasi?” mõtiskles Kose.
Just pikk äriedu teeb väikestest ettevõtetest globaalsed ja hästituntud brändid, millesse pea iga investor täna panustada sooviks. Seega taandub kõik investori valikutele. “Kui investor on oma teekonda alles alustamas ning tal pole piisavalt teadmisi, vähendab tuntud ettevõtete aktsiatesse investeerimine kindlasti investeerimisega seotud riske, kuna infovoog on suurem ning suurte ebaõnnestumiste tõenäosus jällegi väiksem. Siiski ei saa selles alati täielikult kindel olla, kuna investeerimine tähendab alati riski,” rääkis ta.
Samas võib vaid hästituntud ettevõtetesse investeerimine tuua edu näiteks juhul, kui portfell on laiapõhjaliselt hajutatud. “Sul võib olla portfellis 20–30 tuntud ettevõtte aktsiaid ning selles pole midagi halba, kui seeläbi on investeerimise eesmärgid täidetud.”
- Raha hoidmine säästukontol on parem kui selle investeerimine
Vale. Kuigi teatud ajaperioodidel ei pruugi raha säästukontol hoidmine olla halb otsus – seda näiteks siis, kui seda investeerimiseks kogutakse –, on siiski pidevalt kinnitust saav fakt, et kasutuseta seisva raha väärtust sööb halastamatult inflatsioon. “Mida kauem raha seisab, seda suurema tõenäosusega inflatsioon seda hävitab. Raha n-ö investeerimisootel hoidmine on mõistlik, kuid sellisel juhul tasub omada mingit ajakava või plaani, mis aitab vältida raha kasutuna seisma “unustamist“. Kui investor hoiab raha säästukontol, sest usub, et kuskil kaugemas tulevikus tekib parem investeerimise hetk, siis tuleb meeles pidada, et alati on olemas risk, et paremat hetke kui olevik, siiski ei tule.”
Seega on targem paigutada raha turgudele osade kaupa ja regulaarselt. “Miks mitte panna paika täpne rutiin, et raha paigutatakse turgudele näiteks korra kvartalis?” soovitas ekspert.
- Investeerimine on väga keeruline / Investeerimine on väga lihtne
Nii ja naa. Siinkohal sõltub väga palju investori eesmärkidest ja strateegiast, aga ka sellest, kui palju ta investeerimisse panustada soovib. “Kolmas sammas on kindlasti mugav lahendus, millesse pole vaja üleliia süveneda – vali lihtsalt fond välja ja ülejäänud tehakse juba sinu eest. Sama kehtib laiapõhjalistesse fondidesse investeerimise kohta, mille puhul pole samuti tegelikult midagi keerulist,” tõi ta näiteid.
Kui baasteadmised investeerimisest on olemas ning kõik tundub selge ja arusaadav, võib juhtuda, et investor muutub hulljulgeks ning teeb otsuseid, mida hiljem kahetseb. Samas on võimalik ka vastupidine stsenaarium, kus investeerimine tundub nii keeruline, et sellega ei julgeta isegi alustada.
“Siinkohal on oluline teadvustada, et mida varem investeerimisega alustada, seda tulusam see on. Just baasteadmiste omandamisega kaasneb ka investorile vajalik julgus, kuid seejuures on oluline end jälgida, et mitte muutuda liiga julgeks. Ükski äärmus pole kunagi hea, kuna riskide ja ohtude alahindamine on lõks, kuhu keegi ei taha sattuda,” sõnas ta lõpetuseks.
