Kodu valimine: kas üürida või osta?

Foto: Eesti Meedia/Scanpix

Kodu valimine on sügavalt isiklik asi ja sõltub eelkõige inimese soovidest, vajadustest, võimalustest ning rahalisest seisust. Seepärast on soovitusi jagada pisut keeruline, kuid siiski kehtivad teatud põhitõed, mis räägivad kas üürimise või kodu ostmise kasuks. 

Luminori partnersuhete juht Kristjan Jasinski räägib, millised eelised on kodu üürimisel või selle ostmisel ning millega tasuks valiku langetamisel kindlasti arvestada.

Üürimine on paindlik valik

Kui inimene otsustab üürimise kasuks, säilib tal teatav paindlikkus, et kui äkitselt peaks silmapiirile ilmuma unistuste kodu või töökoht teises linnas, siis saab üürikodust kiirelt loobuda ja eluga edasi minna. Näiteks saab tähtajatu üürilepingu, sõltuvalt selle sisust, 1–3-kuulise etteteatamisperioodiga üles öelda. 

Samas kaasnevad üürilepinguga teatud kohustused. Üürileandjal on lepingu lõppemiseni õigus nõuda üürisumma tasumist ja kõigi lepingutingimuste täitmist. Kui tegemist on tähtajalise lepinguga, ei saa sellest üldjuhul ennetähtaegselt loobuda.

Üürimise kasuks räägib kindlasti ka see, et esmased kulutused on suhteliselt tagasihoidlikud. Tavaliselt tuleb kõigepealt tasuda tagatisrahana kuni paari kuu üür, maakleritasu ja ettemaksena ühe kuu üür. Tavaliselt küsitakse tagatiseks küll ühe kuu jagu üüri, aga viimasel ajal on turvatunde tagamiseks hakatud küsima ka rohkem.

Ostmine on investeering

Kodu ostmise suurim pluss on see, et ostetud kodu kuulub laenuperioodi lõppedes täielikult sulle. Nii ei ole sa igal kuul tasunud võõra inimese laenumakset või toonud talle niisama lisasissetulekut, vaid maksnud selle nimel, et sul oleks päris oma kodu.

Kodu on sinu kindlus ja eeldusel, et sa täidad oma kohustusi, ei saa keegi sind sealt välja tõsta. Oma kodu eeliseks on ka see, et seda võib oma äranägemise järgi kujundada ja seal remonti teha. Üürikorteris sellist võimalust ei ole, isegi tapeeti ei tohi üürileandja loata vahetada.

Kodu ostmisega kaasnevad küll teatud kulud nagu lepingutasu ja notaritasu, aga eeldusel, et üürikodu tuleb iga paari aasta tagant välja vahetada ning kõik esmased kulud uuesti tasuda, siis teeb see tegelikult sama välja. 

Võib isegi olla, et kodu ostmine osutub soodsamaks. Kui võrrelda üürimakset ja igakuist laenumakset, saab laenumakse eest endale tegelikult rohkem lubada. Tallinna keskmises seisukorras 2-toalise korteri üür on umbes 400–500 eurot kuus. Kui aga võtta laenu, saab endale sama summa eest osta uusarenduses märksa paremas seisus 2-toalise korteri ning linnaäärses piirkonnas isegi 3-toalise.

Näiteks kui võtta pangast keskmise intressi ja 10-protsendilise sissemaksega 120 000 eurot laenu 30 aasta peale, on igakuine laenumakse umbes 420 eurot. Sellise summa eest on korterivalik uusarenduses juba väga hea. Näiteks algavad Väike-Tallinnas korterite hinnad 103 000 eurost, Meriski tänaval 82 000 eurost ning Kristiine City korterid 126 000 eurost. 

Kes peaks üürima ja kes ostma?

Ühtset ja kõigile sobivat soovitust on raske ja vastutustundetu anda, sest iga inimene on erinev, aga need, kes väärtustavad turvatunnet ja kindlust, võiksid kodu osta. Inimesed, kes on valmis elukohta iga paari aasta tagant vahetama, saavad hästi hakkama ka üürikodudes.

20-aastane, kes on äsja alustanud iseseisvat elu, käib ülikoolis ning poole kohaga tööl, võiks ilmselt eelistada üürikodu. Üldiselt pole tal selleks hetkeks veel laenu võtmiseks piisavat omafinantseeringut ning kogumine võtab aega.

Samuti ei pruugi noor inimene veel täpselt teada, kas ta ka paari aasta pärast samas kodus, linnas või isegi riigis elada tahab. Seepärast tasuks enne kodu ostmist veenduda, et inimesel on kindel soov vähemalt paar aastat samas kohas elada.

30-aastane inimene on oma elu juba veidike rohkem paika seadnud ning isegi pere loonud. Sellisel juhul oleks mõistlikum kodu osta, et perel oleks kindlustunne ning kahepeale kokku on laenu võtmine ja maksmine kergem.

40-aastane võiks samuti eelistada kodu ostmist ning kui selleks ajaks on esimene kodu juba ostetud ja laen tasutud, võib endale ju ka uhkema või mugavama eluaseme vaadata ning esimese kodu hoopis passiivse sissetulekuna välja üürida.

50-aastastel on enamasti esimene kodulaen makstud ning tekib soov muretseda endale täiendav tuluallikas. Sarnane võimalus on ka 60-aastastel, kelle lapsed on juba suured ja ellu aidatud ning olemasoleva suure kodu võib välja vahetada väiksema ja mugavama vastu. Nii võib esimese kodu maha müüa või välja üürida ja vanaduspõlveks madalamate kuludega kodu valida.

Kinnisvara omamine on investeering tulevikku ja sellega võiks varakult tegelema hakata, sest pensionieas võib kodu üürimine üle jõu käia. Kui inimesel on pensionieaks soetatud oma kinnisvara, võib seda pidada lausa eraldi pensionisambaks. 

Ostetud kodu inimest kinni ei hoia

Elu teeb igasugu huvitavaid keerdkäike ja nii võib ka ostetud kodu puhul juhtuda, et inimesel tuleb ootamatult kolida välismaale või teise linna. Sellisel juhul ei pea kodu maha müüma, vaid võib sinna võtta üürniku, kes siis sinu asemel laenumakset tasuks. Laenuga ostetud korteri välja üürimisest tuleb aga kindlasti panka teavitada. 

Kui inimene soovib ikkagi kodu maha müüa, tasub appi võtta maakler, kes aitab leida ostja ning kõigega ise tegeleb. Tänapäeval saab ka selliseid toiminguid teha veebi teel, mis tähendab, et kui inimene peabki näiteks kuu ajaga välismaale tööle kolima, ei pea ta tehinguteks Eestis viibima. 

Mõlemal juhul tasub kindlasti pöörduda panga poole ja pidada põhjalikult nõu. Pank saab aru, kui inimese olukord ja vajadused on muutunud ning aitab leida sobiva lahenduse. Kindlasti ei tasu karta, et pärast korteri ostu on inimene jäädavalt lepinguga seotud ning sellest loobuda ei saa.

Kuidas üürikulude kõrvalt sissemaksuks raha koguda?

Võib tunduda, et igakuiste arvete maksmise kõrvalt on raske säästa ja kodu ostmiseks raha koguda, aga tegelikult on selleks olemas mitu tõhusat nippi. Nagu iga asjaga, on esimene samm kõige raskem.

Mida inimesed esimese asjana palgapäeval teevad? Maksavad ära üüri, kommunaalid ja telefoniarve. Tegelikult tuleks esimese asjana maksta hoopis iseenda kogumisarvele 10 protsenti palgast. Esimesed kolm kuud on kahtlemata väga rasked, ent ajapikku harjub inimene pisut väiksema eelarvega ära ja säästud kasvavad.

Teine variant on see, et palgapäeva hommikul kantakse kogu kontojääk kogumisarvele ja alustatakse uut kuud puhtalt lehelt. Olgu see siis 10 senti, või 100 eurot, aga kõige tähtsam on algust teha. Nii tekib ajapikku ka hasart, et iga kuu oleks palgapäeval alles jälle natuke suurem summa.

Kolmas on tüütu, aga see-eest väga efektiivne nipp: hommikul ärgates avad Facebooki asemel hoopis pangaäpi ning kannad oma kontojäägist ühe protsendi kogumiskontole. Kuu alguses on see summa suurem, kuu lõpus võib-olla ainult paar senti. Kui seda teha iga päev, kasvab juba kuu ajaga kogumiskontole päris suur summa. 

Mis juhtub, kui majandusel läheb kehvasti?

Majanduse kõikumine mõjutab nii üüriturgu kui laenuturgu, aga sellepärast liigselt muretseda ei tasu. Kodulaenuintressid on praegu oluliselt soodsamad kui näiteks 10–12 aastat tagasi ning ka kehvematel aegadel jäävad intressid pigem madalaks. Need võivad tõusta hoopis headel aegadel, mil palgad järjest tõusevad, laene võetakse rohkem ning on inflatsioon. 

Karta ei tasu ei majanduslangust ega ka laenuintresside tõusu, sest pank on laenuvõimekuse hindamisel alati arvestanud sisse puhvri, et inimesed tuleksid toime ka siis, kui olukord muutub. 

Majandus mõjutab ka üüriturgu, mille hinnad kasvavad koos nõudlusega. Eirolukorra ajal oli näha, et üürihinnad langesid ja pakkumiste arv kasvas. Inimestel oli märksa suurem valik ning otsuse langetamine võttis kauem aega. Kui üürikorterite nõudlus on suur, võivad üürileandjad seda ära kasutada. Näiteks Pärnus lõpetatakse kevaditi suur hulk olemasolevaid üürilepinguid, et korterid suveperioodiks kallima hinna eest välja üürida.

Pea meeles, et kodu ostmiseks ei ole olemas vale aega ega vanust, ainus millega tasub arvestada, on iseenda tulevikuplaanid. Kui sul on plaanis vähemalt 3–4 aastat ühes kohas elada, võid julgelt endale päris oma kodu soetada. See on investeering, mis tasub end tulevikus igal juhul ära, hoolimata sellest, millised muutused inimese elus või majanduses toimuvad. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.