Luminori blogi

Kodulaen: ära jäta oma pärimisega seonduvaid tehinguid ripakile

Kodulaen kui pikaajaline rahaline kohustus eeldab seda, et klient on enne lepingu sõlmimist selle kõik erinevad tahud enda jaoks põhjalikult läbi mõelnud. Selleks, et su finantskohustused lastele või teistele pereliikmetele ootamatult õlule ei kukuks, tuleb laenu võttes läbi mõelda ka pärimisega seonduvad detailid.

Luminori kodulaenude tootejuht Marina Larkova ja TGS Baltic vandeadvokaat Siret Saks selgitavad, kuidas ennast ja oma lähedasi elu ootamatuste eest kaitsta ning kuidas korraldada oma kohustuste ja vara pärimisega seonduv.

Inimeste teadmised surmajärgsetest toimingutest on erinevad

Inimeste üleüldine finantskirjaoskus on tasapisi kasvanud, kuid teadmised surmajärgsetest toimingutest on väga erinevad. Kui mõni on testamendiga täpselt paika pannud isegi oma äriühingute saatuse, siis teised jällegi ei tule selle peale, et laenu võttes peab igaks olukorraks plaan valmis olema.

Pärimisega seonduva reguleerimine inimese eluajal peaks olema tavapärane osa enne pikaajalise laenukohustuse võtmisel ning selleks saab abi ja nõu nii pangast kui notarilt.

Iga kohustusega kaasnevad riskid ja nendest rääkimine ei tohiks kindlasti olla tabu. Seepärast panebki pank inimestele südamele, et nad küsiksid selliste tehingute puhul alati nõu ega jätaks oma rahaasju läbi mõtlemata.

Pangast saad nõu selle kohta, kuidas oma finantskohustused turvaliselt kindlustada, notarilt aga selle kohta, kuidas koostada testament või pärimisleping. Notaritel on seaduse järgi iga tehingu puhul nõustamiskohustus, mis tähendab, et saad vastused kõikidele küsimustele.

Kuidas vara jagatakse?

Kui inimesega midagi juhtub, aga ta pole ise pärijaid määranud, on esmajärjekorras pärijateks lapsed ja abikaasa ning seejärel vanemad või vanavanemad. Kui inimene on testamendis pärijad paika pannud, läheb vara jagamisele tema soovidest lähtuvalt.

Arvestada tuleb sellega, et pärimisele lähevad nii kohustused kui ka vara. See tähendab, et kui pärija võtab pärandi vastu, ei saa ta valida, millist osa pärandist ta endale soovib. Pärijale jääb nii vara kui ka kohustused ehk võimalikud laenud.

Kui eluasemelaenu on võtnud kaks abielus inimest, on tegemist abikaasade ühisvaraga. Oletame, et neil on kaks last ning üks abikaasast sureb ootamatult. Sellisel juhul läheb pärand jagamisele laste ja elus oleva abikaasa vahel. Kuna lese pärandi osa peab olema vähemalt üks neljandik, siis jääb talle oma poolega kokku kolm neljandikku varast ning üks neljandik lahkunu osast läheb lastele.

Pärijateks on surnud isiku kõik lapsed. See tähendab, et kui surnud isikul on eelmisest kooselust või abielust laps ning isik peaks ootamatult surema, pärib see laps koos teistega võrdselt.

Laenuga soetatud eluaseme puhul võib laenukohustuse sel moel jagamine osutuda keeruliseks ja seepärast võiks eelnevalt kokku leppida, mis sellises olukorras saab. Kui eelnevalt on pärimisega seotud teemad läbi mõeldud, siis eelduslikult läheb ka eluasemelaenu ülevõtmine pärijate poolt üldiselt sujuvalt.

Mis vahe on testamendil ja pärimislepingul?

Testament on ühepoolne tahteavaldus – inimene otsustab ise, kellele oma vara jätab. Testamente on mitut liiki: notari poolt tõestatud testament, mille võib ka notari kätte hoiule jätta. Notari poolt tõestatud testament tähendab seda, et notar on viibinud testamendi koostamise juures ja selgitanud testamendi sisu testamendi tegijale. Hoiule antud testamendi puhul on inimene lihtsalt testamendi notari kätte hoiule andnud ja inimese surma korral on pärimismenetluse algatamisel testamendi olemasolu teada.

Omakäelise koduse testamendi korral peab pärandaja testamendi koostamisele kutsuma vähemalt kaks tunnistajat, kelle juuresolekul testamenditegija selle allkirjastab. Omakäeline kodune testament kehtib kuus kuud ning vajab regulaarset uuendamist. Kodune testament jääb tavapäraselt inimeste enda kätte ja pärijad ei pruugi sellest kohe teada.

Testamendi võib teha ka nii, et lisaks sellele, et määrad ära pärijad, võid paika panna, millise osa varast sa ühele või teisele pärijale jätad. Kui sul on näiteks rohkem kui üks kinnisasi või ka mõni maalapp, saad teha valikuid, mida millisele pärijale jätta kavatsed – näiteks korteri ühele lapsele, maalapi teisele.

Pärimisleping on aga mitmepoolne tehing. See tähendab, et inimesed lepivad omavahel kokku, et mina pärandan sulle vara ja sina võid selle eest midagi vastu lubada, aga ei pea. Sageli tehakse nii, et vanem pärandab oma lapsele maja, aga laps peab lubama tal seal surmani sees elada. Pärimislepingu allkirjastavad kõik osapooled ning seda ühepoolselt muuta ei saa. Samuti ei saa sellest ühepoolselt taganeda.

Mis on pangale oluline?

Kui kliendid võtavad eluasemelaenu, tuleb kohe valmis mõelda, mis saab, kui minuga midagi juhtub. Üks variant on elukindlustus – kõik suuremad kohustused tuleks kindlasti kindlustada, et need ei jääks ootamatult lähedaste kanda.

Võib ju mõelda, et kui lapsed pärivad laenuga võetud kodu, võivad nad selle ju lihtsalt maha müüa, aga kodu müümine on pikk ja keeruline protsess ning vaevalt keegi sellega lähedase kaotuse järel kohe tegeleda soovib.

Tavapäraselt läheb pärand üle pärijate ühisusele, s.h ka laenukohustus, mis tähendab seda, et kõik pärijad vastutavad päritud kohustuse eest võrdselt. Kui eelmine omanik pole testamendiga pärandit jaganud, on kõigil pärijatel kohustus pärimise teel saadud laenu teenindada.

Võib juhtuda, et pärijate hulka kuuluvad lapsed nn eelmisest kooselust, kes pole isegi vara ja kohustuse olemasolust teadlikud, kuid peavad siiski kohustust täitma. See võib olla sellistele pärijatele ebameeldiv üllatus ja nad ei pruugi olla huvitatud koostööst teiste pärijatega.

Inimese surma korral ei saa pank pärijatega enne tehinguid teha kui ole selge pärijate ring, seega on oluline pärimistunnistuse olemasolu. See tähendab, et esimene samm isiku surma korral peaks olema pärimisprotsessi algatamine notari juures. Selleks alustatakse menetlus, mille käigus selgitatakse välja, kelle vahel vara jagamisele läheb. Tavaliselt algatab selle protsessi pärija, aga vajadusel saab seda teha ka võlausaldaja ehk pank.

Mis juhtub, kui kohustusi on rohkem kui vara?

Võib juhtuda, et pärimisel selgub, et päritud kohustused on suuremad kui päritud vara väärtus. Olukordi, mil pärijatele jäävadki vaid võlad, juhtub päris tihti. Kui pärija on pärandi vastu võtnud, peab ta vastutama surnud isiku kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Seepärast on soovitatav teha pärandvara inventuur, mille käigus selgitatakse välja vara ja kohustuste suurus.

Kui pärija võtab vara vastu ilma inventuurita, tuleb tal ka vastutada kohustuste täitmise eest. Näiteks, kui päritud vara on väärt 100 000 eurot, aga kohustused panga ees 140 000 eurot, läheb 100 000 euro väärtune vara võlgade katteks ning 40 000 tuleb pärijal endal maksta.

Pärijatel võimalus pärandist loobuda, aga selleks tuleb ise aegsasti teha vastavad toimingud. Notarile tuleb esitada loobumisavaldus ning selleks on pärijal aega täpselt kolm kuud sellest hetkest, mil ta saab teada, et inimene suri ning algatati pärimisprotsess. Kui pärija selle aja jooksul midagi ette ei võta, ei saa ta pärandist hiljem loobuda.

Mis juhtub, kui jätad asjad paika panemata?

Sageli inimesed seda siiski ei tee ja kui on vajalik hilisemalt ühel või teisel põhjusel laenulepingut muuta, siis selgub, et seda ei saagi teha. Eriolukorra ajal soovisid paljud maksepuhkust, aga olukorras, mil üks laenuvõtja on vahepeal surnud, aga pärimisprotsessi läbiviidud ei ole, ei saa pank laenulepingut muuta ja maksepuhkust anda.

Kui rahaasjad ja pärimisega seonduv ei ole eelnevalt paika pandud, võib inimene sattuda keerulisse olukorda. Näiteks, kui kaks isikut on abielus ja neil on ühine kodulaen ning vara, puuduvad ülenejad ja alanejad sugulased ning üks neist sureb, tuleb ikka pärimisprotsess läbi viija. Ei loe see, et vara on ühine ning keegi teine seda niikuinii pärida ei saaks, pärimisprotsess tuleks siiski ära vormistada notari juures.

Seda seetõttu, et iga laenulepingu muudatuseks on vajalik laenulepingu muutmise kokkuleppe allkirjastamine kõikide laenulepingu poolte allkirjaga. Kui isik on surnud, saab tema osas allkirjastada lepingu lisa tema seadusejärgne õigusjärglane kelleks on pärija. Aga kui puudub pärimistunnistus, siis puudub ka pangal veendumus, et konkreetne isik on surnud isiku seadusejärgseks õigusjärglaseks.

Kuna pärimisprotsess võtab omajagu aega, saad maksepuhkuse lõpuks kätte ilmselt siis, kui on juba hilja ja raskused käes. Selle vältimiseks tuleb alati pärimisega seonduvad asjad kohe korda teha.

Mis saab, kui pärija on alaealine?

Kuna kodulaenu võtavad sageli just lastega pered, tasub teada, mis saab siis, kui ühe vanemaga midagi juhtub ning pärijate hulgas on alaealised lapsed. Ka alaealised lapsed pärivad vara ja kohustused. Alaealiste pärijate õigus pärandvaraga seotud tehingute tegemiseks on aga piiratud nende piiratud teovõime tõttu. Lisaks on teatud juhtudel vajalik eelnev kohtupoolne nõusolek alaealise eestkostjale pärandvaraga seotud tehingute tegemiseks.

Näiteks kui üks vanem sureb ning peres on alaealine laps, ei saa teine vanem alaealisele lapsele üle läinud pärandvara lihtsalt maha müüa, et väiksem eluase osta. Pärandvaraga tehingute tegemiseks alaealise pärija nimel eestkostja poolt on vaja kohtu nõusolekut.

Kohtult nõusoleku saamine ei ole keeruline protsess ning seda karta kindlasti ei tasu. Küll aga võib see olla lapsele emotsionaalselt raske, sest rääkida tuleb nii riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka kohaliku omavalitsuse esindajaga. Just vanema kaotanud lapsele on see kahtlemata raske aeg ja seepärast on oluline lapsele selgitada, miks ja kuidas see protsess toimub.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.