Luminori blogi

Kodulaenu taotlemine: mida pank kliendi kohta teada tahab?

Foto: Shutterstock.

Nii panga kui kliendi huvides on see, et klient tuleks võetud laenuga hästi toime. Seetõttu on vaja pangal enne laenu andmist määrata kliendi krediidivõimekus ehk tema võime laen tagasi maksta.

Alles seejärel on pangal võimalik kliendile pakkuda parimat nõu ja sobivaid laenutingimusi. Luminori panga krediiditoodete juht Heiki Raadik rääkis, milline info on pangale oluline ning kuidas hinnatakse kliendi krediidivõimekust. 

Millised andmed on pangale olulised?

Pangale oluline info on eelkõige kliendi sissetulekud, väljaminekud, finantskohustused ning varasem maksekäitumine. Selleks, et kliendile protsess lihtsamaks muuta ja osa infost registritest võtta, tuleks kliendil esmalt anda nõusolek oma andmete jagamiseks.

Lisaks üldistele isikuandmetele soovib pank teada inimese perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu, haridustaset ning töösuhet. 

Sissetulekute hindamisel on oluline kriteerium jätkusuutlikkus, mis tähendab seda, et pank hindab muuhulgas sissetuleku allika stabiilsust.

Pangale on oluline, et kliendid tuleksid võetud laenudega hästi toime ja seetõttu hinnatakse ka kliendi töövaldkonda ning seda kui lihtne või raske on selles valdkonnas keerulisel ajal uut tööd leida. Samuti on pangal vaja infot kliendi töölepingu ning staaži kohta. 

Selleks, et arvutada kliendi maksimaalne laenuvahemik, on oluline, et klient märgiks taotlusesse kõik ametlikud sissetulekuallikad. Sinna alla kuuluvad ka näiteks vanemahüvitis, üüritulu ning regulaarselt laekuvad dividendid. Kui klient saab tulu endale kuuluvast ettevõttest võib pank paluda täiendavat infot ka ettevõtte kohta. 

Samuti vaadatakse, milline on kliendi olemasolev vara, millega võib vähendada omafinantseeringu ehk sissemakse osakaalu, kasutades kinnisvara tagatisena. Selleks hinnatakse kinnisvara väärtust ja koostatakse hindamisakt.

Kust saab pank inimese finantskäitumise kohta infot?

Sissetulekute ja väljaminekute kohta saab pank ülevaate kliendi viimase kuue kuu kontoväljavõttest. Seda analüüsitakse selleks, et hinnata, kui palju jääb kliendil pärast kohustuste täitmist üle vaba raha. Samuti tulevad kontoväljavõttest välja võimalikud makseraskused ja riskikäitumised, mille korral võib pank soovida pikema perioodi kontoväljavõtet.

Laenumaksetele tohib kuus kuluda kuni 50 protsenti sissetulekust ning oluline on see, et kliendile jääks puhver, mida keerulistes olukordades või raskematel aegadel kasutada.

Pank jagab oma klientidele selliste olukordade ning säästude olulisuse kohta ka enne laenu võtmist infot, et klient saaks riskidega arvestada. Nii saab kindlaks teha, et klient ei jää hätta ka siis, kui majanduses toimuvad muutused, tõuseb intressimäär või klient kaotab töö. 

Info õigsust kinnitatakse ametlike registrite kaudu

Kogu info, mis kliendi kohta kogutakse, tuleb valideerida ning üks viis, kuidas seda teha, on erinevate registrite abil kontrollimine. Sissetulekute tõendamiseks küsitakse sageli maksuameti tõendit, mille põhjal saab kinnitada sissetuleku suuruse ning ametliku laekumise.

Maksekäitumist kontrollitakse krediidiinforegistrist, kust on näha kliendi varasemad võlgnevused. 

Selleks, et vältida laenude andmist kuritegelike kalduvustega inimestele, on olemas registrid, kust saab infot rahapesu ning sanktsioneeritud klientide kohta, kes on oma tegevusega ühel või teisel ebaseaduslikul viisil silma paistnud. Pank töötab selle nimel, et majandus toimiks ausalt ning kuritegevust oleks võimalikult vähe.

Kliendi ostud ja muu personaalne info panka ei huvita

Levinud on hirm, et pank vaatab viltu, kui kontoväljavõttes on mõni kasiinokülastus, lotopiletite ost või suur baariarve ööklubis, kuid tegelikkuses jäävad pangale silma vaid äärmuslikud käitumismustrid.

Pank ei ole kontrollasutus ning inimeste isiklikud ostud pangale üldjuhul huvi ei paku.

Küll aga võib pank esitada küsimusi, kui kontoväljavõttest on tuvastatav mõni negatiivne muster, näiteks regulaarne kasiinode külastamine ja sealsed suured kulutused, mis võib viidata hooletule finantskäitumisele.

Teine ohumärk on korduvad kiirlaenud, mis on sageli võetud olemasolevate laenude või teiste võlgade katteks. Pank võib küsida kliendilt kiirlaenu võtmise kohta selgitust ning on ka võimalik, et kiirlaen oli konkreetsel juhul parim võimalik lahendus.

Üksik ja makstud kiirlaen kliendi krediidivõimekust negatiivselt ei mõjuta. Seevastu korduvad kiirlaenud või varasemad võlgnevused viitavad sellele, et klient ei pruugi uue laenuga toime tulla. 

Klientide käitumine annab aimu laenuturu olukorrast ning võimaldab teha prognoose

Selleks, et anda klientidele parimat võimalikku nõu, peavad pangad olema kursis ka majanduse hetkeseisu ning tuleviku perspektiividega. See, millise taustaga kliendid mingil konkreetsel perioodil laene taotlevad annab ülevaate tarbijate kindlustundest ning ühtlasi ka majanduse olukorrast.

Inimeste laenukäitumise põhjal saab pank planeerida ka oma majandustegevust. 

Laiema statistika koostamiseks ja prognooside tegemiseks raporteerib pank suure osa infost Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, aga ka Euroopa Keskpangale. Statistika põhjal on võimalik koostada erinevaid mudeleid ning leida ühisosa nende klientide puhul, kes jäävad laenudega hätta.

Selliste faktorite tuvastamine ja hindamine on oluline, et pank teaks võimalikke makseraskusi ennetada ning oskaks klientidele täpsemat ja paremat nõu anda. Mida konkreetsemad on krediidivõimekuse hindamise kriteeriumid, seda vähem riske kaasneb laenudega nii kliendile kui ka pangale. 

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.