Luminori blogi

Koduost kriiside kiuste: ostja on ettevaatlikum, lepingute tingimusi loetakse järjest hoolikamalt

Emotsiooni pealt naljalt hetkel endale uut kinnisvara ei osteta.Foto: Shutterstock

Ehkki maailmas leiab hetkel aset mitu kriisi korraga, pole see kinnisvaraturul valitsevat temperatuuri maha jahutanud – viimast mõjutab suuresti ka sobivate kinnisvarapindade defitsiit, mistõttu jooksevad inimesed endiselt korterite peale tormi. Milliseid nüansse võib hetkel kinnisvaraturul märgata, räägib Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Kaugtöö soosib endiselt kesklinnast kaugemale kolimist

Kuna kinnisvarahinnakasv oli eelmisel poolaastal nii suur, mõjutas see oluliselt ka kinnisvara kättesaadavust, seda eeskätt suuremates linnades. “Kui varasemalt oli kesklinna kodu ostmiseks tarvis 100 keskmise palga jagu raha, siis täna läheb selleks vaja enam kui 150,” näitlikustas Rebane. 

See on kinnisvaraturule sisenemise teinud eriti keeruliseks just noortele, kel napib sissemaksuks vajalikku raha. “See tähendab, et kui piir on ees ning sellist korterit, nagu soovitakse, pole võimalik lubada, mõeldakse alternatiivide peale. Äärelinnadesse või teistesse linnadesse kolimine seda pakubki, seda enam, et inimesed teevad jätkuvalt väga palju tööd just kodukontorist,” selgitas ta.

Käimasolevate kriiside valguses on Rebase sõnul märgata olnud erinevaid trendilaineid. “Koroonakriisi alguses muutus kodukontor valdavamaks ning inimesed muutusid asukohtadest vähem sõltuvaks, mistõttu otsustasid paljud inimesed vahetada elukoha suurema või linnast väljas asuva kinnisvara vastu,” rääkis ta.

Otsus korter osta võtab inimestel kauem aega

Et üürihinnad läksid külaliskorterite nõudluse vähenemise tõttu alla, otsustasid inimesed vahetada senise kahetoalise näiteks kolme- või neljatoalise vastu – seda lihtsal põhjusel, et nad said seda endale lubada. Sarnast trendi võis märgata ka üüriturgu investeerinud inimeste seas.

“Kui varasemalt eelistati investeerimiseks väiksemaid kortereid, siis veidi rohkem hakkasid hinda minema perekorterid, kuna ostmise asemel eelistas üks osa inimesi endiselt korterit üürida, mitte omada,” selgitas Rebane.

Ukraina konflikti mõju on kinnisvaraturul samuti juba tunda. “On selgelt näha, et ostuotsust tehakse potentsiaalsete huviliste poolt pikemalt kui varem. Järjest rohkem ja põhjalikumalt veendutakse ka konkreetses arendajas ja tema taustas, mis on tegelikult väga positiivne.”

“Ühtlasi pööratakse rohkem tähelepanu lepingute sisule ning tingimustele, mis puudutavad nii lepingust taganemist kui ka arenduse valmimistähtaegu,” ütles Rebane.

Samuti veendub järjest rohkem inimesi selles, et ehitushindade tõus ei mõjutaks kuidagi neile müüdava korteri hinda, seda eeskätt juba pärast võlaõiguslepingu sõlmimist. “Juba enne võis kinnisvaraturul märgata üksikuid juhtumeid, kus arendajal oli sõlmitud võlaõiguslepingust taganeda odavam kui seda täita, mistõttu müüdi valminud korter edasi kallima hinnaga,” näitlikustas ta.

Kinnisvaraturul toimuva olukorra vaibumist Rebase hinnangul lähitulevikus näha ei ole. “Nii kaua, kuniks ühel osal rahvast on endiselt väga palju vaba raha, ei rauge ka nende soov kinnisvara järele,” sõnas Tanel Rebane.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.