Möödunud aasta lõpus alanud krüptoralli ei ole tuure kaotanud. Kui aasta algul oli tuntuima krüptoraha Bitcoini väärtus 29 000 dollarit, siis tänase seisuga tuleb ühe Bitcoini soetamiseks välja käia üle 57 000 dollari.
Teatavasti iseloomustab krüptoturge kõrge volatiivsus ehk hinnakõikumine. Praktiliselt ainult krüptoturul võib päevade lõikes näha 10-40% hüppeid ja langusi, mis tähendab investorite jaoks mõistagi võimalusi suurteks kasumiteks, aga ka kõrget riskitaset ning võimalust suureks kaotuseks.
Äärmiselt kõikuv turg
“Krüpto suurim probleem nn klassikalise investori vaatest on täna asjaolu, et talle on väga keeruline fundamentaalset väärtust omistada. Seetõttu on krüptode puhul fundamentaalanalüüs kui niisugune raskesti või üldse mitte kasutatav,” rääkis Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
Bitcoinil ja teatud määral ka Etherumil on täna mõnel pool juba reaalne maksevõimekus olemas, kuid suures pildis on krüptovaluutade näol tegemist siiski spekulatiivsete varadega, mille väärtus põhineb eeldusel, et tulevikus hakkavad need asendama seniseid valuutasid nagu dollar või euro.
Teisalt ei saa kõiki krüptovaluutasid ühte patta panna. Täna leiab krüptoturult sadu erinevaid münte, mille seas on nii täiesti spekulatsioonidel põhinevaid valuutad nagu näiteks Dogecoin, aga ka Bitcoin, mida võib täna näiteks uue Tesla eest maksmiseks kasutada.
Mull, loterii või järgmine Tesla?
Kose sõnul on kõige olulisem krüptodesse investeerides olla valmis selleks, et sinu algne investeering võib lühikese perioodi jooksul kõvasti kukkuda. “Krüptosse panustamist ei saa võrrelda klassikalise investeeringuga. Pigem võiks krüptodesse investeerides lähtuda sellest, et see raha, mis sa sinna paned, võib väga palju kõikuma hakata,” sõnas Kose.
Teatud määral võib seega krüptoturgudesse raha paigutamist võrrelda vähemalt tänasel päeval loteriiga.
“Kui sa oled seda teinud regulaarselt ja sul on juba teatud kasum ees, siis see muudab olukorra muidugi oluliselt lihtsamaks. Kuid täna alustades tuleks kindlasti olla valmis selleks, et kui sinu investeeritud summa langeb 50%, siis saaksid hakkama ka pärast seda kukkumist,” sõnas Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
Oma vabast kapitalist võiks investeerimismaailmas levinud soovituste järgi spekulatiivsetesse varadesse investeerida maksimaalselt 5-10%. Loomulikult sõltub tegelik proportsioon investeerimishorisondi pikkusest, riskitaluvusest, kasutatava kapitali hulgast ja muudest asjaoludest.
“Selge on see, et on inimesi, kes panevad kõik vaba raha krüptosse ja need, kes seda ehk rohkem kui aasta tagasi tegid, võivad täna ennast kindlamalt tunda. Aga jällegi tuleb arvesse võtta seda, et kui me vaatame tagasi ajalukku, siis suur hulk sellise tõusnurgaga trende pole kestma jäänud ja on lõppenud nn mulli lõhkemisega.
Täna on küll keeruline öelda, kas krüpto on mull või mitte, aga kui see tõesti on mull, siis Bitcoini näitel pole üldsegi välistatud, kui 60 000 on sulanud aasta pärast 10 000-ks,” selgitas ta.
Kõrgema riskiga võib kaasneda ka suurem tootlus
Samas pakub krüptoturg iseenesest Kosele suurt huvi, kuna tegu on võrdlemisi uue investeerimissektoriga, millel võib tulevikus olla vägagi oluline mõju kogu finantsmaailmale.
Kõige olulisem on tema sõnul krüptosse investeerimisel endale teadvustada, et tegemist on väga suurte kõikumistega varaklassiga ning arvestada seejuures, et minna võib väga hästi, aga halvimal juhul ei pruugi homme sinu investeeringul enam väärtust olla.
“Krüpto näol on tegemist trendiga, mida ei peaks tingimata eirama. Kui täna magama läinud investor viie aasta pärast ärkaks ja näeks, et Bitcoini hind on tõusnud 200 000 peale, siis seda ei oleks ilmselt ka keskmise riskivalmiduse puhul meeldiv tõdeda. Iga mull on reeglina võimalus – see tähendab, et mulli ei peaks kartma, aga tuleks arvestada võimalusega, et tõus võib väga kiiresti languseks pöörduda,” selgitas ta.
Samuti rõhutas ta krüptosse investeerimisest rääkides hajutamise olulisust.
“Krüptovaluutasid on erinevaid, ka seal on tegelikult mõistlik valida endale välja vähemalt 4-5 tükki. Kui sellistesse varadesse raha paigutada suuremate summade eest ja olulise osana isiklikust kapitalist, siis tegelikult võiks suuremate kahjude ärahoidiseks rakenda kauplemisele omast lähenemist.
Siin kehtib reegel, et sul peaks paigas olema stop-loss ehk hinnatase, mille pealt sa väljud positsioonist. Kauplemine on siiski hoopis teine n-ö “spordiala” kui investeerimine. Edu võib selles tuua üksnes suur pühendumine. Seetõttu tasuks väga hoolega kaaluda enne kui märkimisväärset osa kapitalist krüptovaluutadesse paigutama hakata,” sõnas Luminori privaatpanganduse varahaldur.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga, kajastab autori isiklikke seisukohti ning ei ole mõeldud investeerimisanalüüsina ega soovitusena müüa või osta konkreetseid väärtpabereid ja finantsinstrumente.
