Küsimusele, millal on õige hetk varade ostmiseks ja müümiseks, vastavad kogenud investorid naljatledes “eile”. Tõepoolest, tähtsate otsuste ajastamise puhul võib kohata vigu ka väga kogenud investorite puhul, kuna vastava liigutuse tegemine võib osutuda ettearvatust raskemaks. Millest ajastamise juures lähtuda ning mida tähendab korralikult tehtud kodutöö investeerimise kontekstis, räägib Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
Otsuseid tuleb teha vastavalt tehingu eesmärgile
Kuigi kõik investorid sooviksid osta vara odavalt ja müüa kallilt, pole Kose sõnul olemas üht ja universaalset ajastamise reeglit. “Tavaelus tulevad mängu erinevad aspektid nagu turgude ebaefektiivsus, nende liikumisega seotud juhuslikkus ja mitmed muud põhimõtted, mis mõjutavad seda, kas otsuse ajastamine kujuneb edukaks või mitte,” selgitas ta.
Põhjuseid müümiseks võib olla väga palju erinevaid ning suuresti taandub otsus investori eesmärkidele ja vajadustele. “Teatud hetkedel, kui investoril on tekkinud ootamatu rahavajadus, kerkib mõistagi küsimus, kas teha tehing kohe või veidi oodata. Sellistel juhtudel ei ole üldjuhul mõtet paremat hinda ootama jääda.” Kui on siiski soov mingit oodatavat sündmust või uudist ajastada, siis võib ka läheneda nii, et müüakse vaid teatud osa varast kohe ära ja hiljem siis ülejäänu.
Kui aga soov on aktiivselt tehinguid tehes ja turgude ning üksikinstrumentide lühiajalisi liikumisi kasutades turgude tootlust ületada, tuleks endale teadvustada, et see on vägagi ambitsioonikas eesmärk. “Rohked uuringud ja paljude turuosaliste praktiline kogemus on näidanud, et enamik investoreid ei suuda tehingute ajastamisega saavutada paremat tulemust võrreldes sellega, kui otsuseid ei ajastata ja järgitakse n-ö “osta-ja-hoia” strateegiat,” sõnas ta.
Seega tasub endalt ikka ja jälle küsida, mis on selle tehingu eesmärk. “Kui müümise ja/või positsioonist väljumise eesmärgiks on soov n-ö turge üle kavaldada ehk saada paremat tulemust, kui turud laiemalt pakuvad, siis tuleks arvesse võtta, et liigne agarus võib tuua soovimatu tulemuse,” kirjeldas Kose.
Kodutöö peab olema põhjalik
Ent kuidas müümiseks õiget aega siiski ennustada? Siinkohal on võimalik lähtuda erinevatest kriteeriumidest ja printsiipidest, mida otsuste ajastamisel arvesse võtta. “Pikemaajalise vaate korral on oluline lähtuda fundamentaalsetest kriteeriumidest ehk võtta arvesse ettevõtte finantsnäitajaid ning makromajanduslikku tausta. Kui investoril on näiteks teatav hinnasiht, siis fundamentaalsete kriteeriumide analüüsi põhjal leitud hinnasihi ja hetke turuhinna võrdlemine võib olla piisav põhjus, miks aktsia ära müüa. Samuti on ka konkreetsed uudised nagu majandustulemused sageli hea põhjus oma positsiooni müümiseks,” näitlikustas ta.
Kui investeeritakse laiapõhjalistesse fondidesse ja/või indeksitesse, on tehingute ajastamise puhul määrav eelkõige turgude trend tervikuna, samuti regionaalsed erisused või ka teatud sektorite suhtelised liikumised. On üldteada tõde, et majandustsükli eri faasides käituvad finantsturud erineval moel. Seega aitab tehingute õiget ajastust saavutada makromajanduslike muutuste mõistmine ja varasemad sellelaadsed kogemused. “Viimased kriisid on näidanud, et sentiment ja turgude suund ei sõltu mitte üksnes makronäitajate dünaamikast vaid väga suure mõjujõuga on ka rahapoliitika ning valitsuste fiskaalpoliitika. Seega on peamisteks finantsturgude suunakujundajateks vägagi keerukas erinevate faktorite kooslus.”
Selleks, et neid kõiki faktoreid õigesti hinnata ja vastavalt ka tehinguotsustes arvesse võtta, on tarvis teadmisi, kogemusi ning ka selliseid iseloomuomadusi nagu kannatlikkus ja meelekindlus, et oma nägemusele kindlaks jääda ka olukorras, kui kõik ei kulge koheselt nii, nagu oodati.
Teine oluline viis, kuidas ajastamist täpsemaks muuta, on tehniline analüüs, mida rakendatakse eeskätt aktsiate lühiajalisel kauplemisel, kuid ka pikema hoidmisperioodi puhul võib see otsuste tegemisel abiks olla. “Tehniline analüüs kasutab ära ajaloolisi hinnaliikumisi ja püüab anda infot mustrite kohta, mis hinnagraafikutel kipuvad aeg-ajalt korduma – selle põhjal oleks justkui imelihtne ostmise ja müümisega seotud otsuseid teha. Sellegipoolest võib reaalajas olla kõik natuke teistmoodi, kuna kõikidel mustritel pole kombeks korduda ning seetõttu võib liikumine olla oodatust hoopis teistsugune,” kirjeldas Kose.
Võlakirjatehingute ajastamise puhul on oluline makrotausta tundmine, mis puudutab turge tervikuna. “Võlakirjade puhul on oluline arvestada intresside dünaamikat ja inflatsiooniriski, mis võivad olulisel määral võlakirjade turuhinda muuta. Omades head tunnetust intressikeskkonna muutumise suhtes, on võimalik võlakirjatehinguid ajastada selliselt, et hinnaliikumised enda kasuks pöörata.”
Samuti on väga oluline arvesse võtta ettevõtte finantstausta ehk krediidiriski, mis väljendub võimes oma finantskohustusi täita. “Kui lähitulevikus võiks näiteks aimata või märgata, et ettevõtte taust hakkab halvenema ja maksejõuetuse risk sellest omakorda suurenema, siis on põhjust kaaluda positsioonist väljumist, kuna halvimal juhul võib kaotada kogu investeeringu. Kuidas õiget hetke ära tunda – see eeldab niisiis investorilt päris head kodutööd.”
Kas aktsiatel on “parim enne” kuupäev?
Sageli võib investorit vaevata küsimus, kas ühe või teise aktsia “parim enne” on juba tänaseks möödas, seda enam, et varasemalt on aktsia ehk tootluseesmärki täitnud või isegi ületanud, kuid hetkeseis niivõrd positiivne enam ei ole. Kalle Kose sõnul tuleks aktsiate müümisel lähtuda ennekõike tootluse potentsiaalist, mitte mõttelisest tähtajast, mille investor aktsiale seadnud on.
“Kui ettevõte on jätkuvalt edukas ning investori eesmärk – näiteks dividenditootlus – end endiselt õigustab, on aktsia tulusus täiesti olemas ning põhjust müümiseks justkui pole. Niinimetatud “parim enne” tuleb aktsiate puhul mängu siis, kui fundamentaalne väljavaade hakkab halvenema, seda näiteks siis, kui konkurentsipositsioon hakkab muutuma,” näitlikustas Kose.
Samas ei saa aktsiate müümisel üle ega ümber ka teatavatest mõttemustritest, näiteks kiindumusest, mis ühe või teise varasemalt eduka aktsia osas ajaga tekkinud on. “Investori otsuste puhul on ratsionaalsed ja käitumuslikud aspektid sageli väga erinevas vahekorras: paljudel võib tekkida nn ankurdamine, kus võimalikku tehinguotsust seostatakse varasema infoga ning ignoreeritakse sealjuures reaalajast pärit signaale. Samuti on paljudel hirm millestki väga heast ilma jääda. Sellisel juhul juhindutakse pigem sellest kuidas suur hulk teisi turuosalisi käitub ning karjainstinkt hakkab segama ratsionaalseid otsuseid. Ka krüptovaluuta on kindlasti üks karjakäitumise paremaid näiteid.”
Paljudel võib müümise ajastamisel tekkida ka nn dispositsiooni efekt, mille puhul loobuvad investorid meelsamini positsioonidest, mis on suures kasumis, sest võidust saadav positiivne emotsioon on meeldivam kui kahjumis oleva positsiooni müümisel saadav emotsioon. “Kui pikaajaliselt nii käituda ja sealjuures ignoreerida ohumärke, on see üks suuremaid tegureid, mis investori portfelli negatiivselt mõjutab. Selle vastu eksivad sageli ka nii kogenud investorid kui ka fondihaldurid, kes realiseerivad liiga kiiresti neid varasid, mis on heas positsioonis, ja hoiavad liiga kaua neid, mis on turgudel käitunud hoopis vastupidiselt,” sõnas ta.
Seega on just psühholoogilised faktorid suuresti need, mis positsioonide õigeaegset müümist suuresti takistavad. “Investori vaenlane on ikka tema ise, kuna sageli on just psühholoogia see, mis ei lase ratsionaalseid otsuseid ellu viia. Siinkohal aga rõhutan kindlasti, et isegi professionaalsed investorid eksivad nende põhitõdede vastu ning eksimine on investeerimise juures igati inimlik.”
Iga investeerimisalase otsuse eel võiks niisiis läbi mõelda, mis on tehingu tegelik eesmärk ja kas see on kooskõlas pikaajaliste eesmärkidega. “Kui aluseks võetakse fundamentaalsed tegurid, tehniline analüüs ja mõeldakse läbi, kas otsus on mõjutatud mõttemustritest või ratsionaalsetest näitajatest, siis on võimalik otsuseid vastavalt eesmärgile ajastada. Just kindla eesmärgi seadmine on investeerimise puhul mõistlik samm, mille põhjal vastavaid otsuseid ellu viia,” sõnas Kose lõpetuseks.
