Sel aastal avanes pensionikogujatel esmakordselt võimalus suurendada II samba sissemakset: kui varem koguti pensionisambasse automaatselt 2% oma palgast, millele riik lisab omakorda 4%, siis novembri lõpuni saab esitada avalduse omaosaluse tõstmiseks 4% või 6% peale. Kumb variant on eestlaste seas populaarsem ning miks võiks sissemakse suurendamist kaaluda, räägib Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Pensionifondid on järjest populaarsemad

Madissoni sõnul on avalduse maksemäära tõstmiseks esitanud tänaseks enam kui 18 000 inimest, moodustades umbes 4% kõikidest II sambasse investeerijatest. “Kui võtta arvesse, et avalduste tegemine alles algas, on see väga hea tulemus,” kommenteeris ekspert.

Veelgi enam aga rõõmustab asjaosalisi fakt, et lõviosa avalduse esitanutest on uueks maksemääraks valinud just 6% ehk maksimaalse omaosaluse määra. “See on suurepärane, et selline võimalus on inimeste poolt hästi vastu võetud ja enamik avalduse esitanutest on otsustanud just suurema määra kasuks. See näitab, et nii II sammast puudutavad teadmised kui ka turvatunne on aastatega paranenud ning inimesed mõtlevad oma tuleviku peale,” sõnas ta.

Otsust mõjutab eksperdi hinnangul omakorda ka fakt, et pensionifondide tootlused on viimastel aastatel olnud investorite jaoks piisavalt atraktiivsed. “Ühest küljest tunnevad investorid, et tootlus on neile sobiv, teisalt aga tuntakse ja teadvustatakse ka vastutust oma tuleviku ja pensioniea suhtes.”

Pension on meie endi kätes

Põhjusi, miks II samba maksete määra suurendada, ei pea kaugelt otsima: kui keskmist palka teeniv Euroopa Liidu kodanik saab pensioniikka jõudes pensioni, mis moodustab tema töötasust 68,1%, siis Eestis hakkab see OECD uuringu järgi olema ainult 34,4%. Lihtsamalt öeldes hakkab eestlane tulevikus kätte saama vaid umbes kolmandiku oma senisest palgast.

“Igaüks võiks ise mõelda, kas kolmandik praegusest palgast aitab tagada mugava ja muretu pensionipõlve või mitte – enamasti see nii siiski ei ole. Ka Arenguseire Keskus on välja toonud, et keskmist palka teeniv inimene peaks säästma 18% oma sissetulekutest, et pensionieas mugavalt ära elada – reaalsus on aga see, et paljudel selliseid säästmisvõimalusi ei ole,” tõi Madisson välja. 

Kas suurendada II või III samba sissemakset? 

Lisaks tuleviku kindlustamisele räägib II samba omaosaluse suurendamise kasuks ka selle sammu maksuefektiivsus: kuigi pealtnäha võiks sama hästi suurendada ka regulaarset sissemakset III sambasse, eksisteerib pensionisammaste puhul siiski oluline erinevus, millele investeerimise vaates tähelepanu juhtida.

“II sambasse läheb makse brutopalgast, enne kui palk jõuab inimese pangakontole. See tähendab, et tulumaksu sellelt summalt kinni ei ole peetud ja nii suunatakse pensionifondi tulumaksueelne summa, mis hakkab seal koheselt tulu teenima. III samba puhul peab tööandja palgamakselt esmalt tulumaksu kinni, töötaja saab kätte netopalga ja teeb selle arvelt III samba sissemakse ning seejärel saab sissemakse summa pealt tulumaksu tagasi taotleda. Kuid tulumaksutagastus tehakse kord aastas ja alles peale seda saab tulumaksutagastuse omakorda edasi investeerida. Nii aga saab III samba puhul riigile palgast makstud ja hiljem tagasi saadud tulumaksu osa investeeritud mõnevõrra hiljem. II samba puhul läheb aga investeeritav summa otse ja koheselt pensionifondi ja hakkab seal tulu teenima,” selgitas ekspert.

Niisiis võiks eksperdi sõnul kasutada kõigepealt võimalust II samba maksete suurendamiseks ning seejärel mõelda III samba maksete tõstmisele. “III sammas on ja jääb alati täiendavaks pensionisambaks, mille kasuks räägib eelkõige maksete tegemise paindlikkus ja fakt, et kogunenud raha saab igal hetkel vajadusel realiseerida. Kelle sissetulek vähegi võimaldab, võiks kindlasti nii II kui ka III samba makse suurendamise peale mõelda, kuid alustada võiks II sambast.”

Kumb valida: 4% või 6%?

Kuid mille põhjal otsustada, kas suurendada makse 4% või 6%-le? Madissoni sõnul on see samm igaühe puhul individuaalne ning abiks saavad olla näiteks erinevad kalkulaatorid, mis aitavad valitud maksemäärast paremini aru saada. “Kindlasti tasuks analüüsida, kuidas mõjutab see samm inimese igakuist eelarvet: kui 6%-le tõstmiseks võimalused puuduvad, siis võiks mõelda, äkki õnnestub osalust tõsta vähemalt 4%-le,” sõnas ekspert.

Kui ennekõike võiksid makse suurendamist kaaluda kõik eraisikutest palgasaajad, siis kindlasti soovitab ekspert makset suurendada nendel inimestel, kelle sissetulekutes on olnud pikem mõõn, kuid kes saaksid nüüd pensioniks kogumisel oma eesmärkidele n-ö järele jõuda. “Määra tõstmise abil on võimalik pensioniks vajaliku summa kogumise protsessi kindlasti kiirendada – seega tasub see samm kindlasti ette võtta kõigil, kelle rahakott seda vähegi kannatab,” kinnitas Vahur Madisson.

Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.