Iga suurem väljaminek või leping tuleb enne otsuse langetamist põhjalikult igast küljest läbi kaaluda. Nii ka autoost, sest lisaks laiale mudelite valikule tuleb valida ka viis, kuidas auto eest tasuda.
Kui ostuks vajalikku summat kohe käepärast võtta pole, on üks võimalus auto liisida. Sellest, milline liising võtta ja kuidas see protsess täpsemalt käib, räägib lähemalt Luminori liisingujuht Andrus Soodla.
Rusikareeglit pole
Autoliisingu puhul on kaks peamist valikut: kasutusrent või kapitalirent. Õiget või vale lahendust siin ei ole. Liisinglepingu tüüp sõltub sellest, kas klient tahab liisingu lõppedes saada auto omanikuks või mitte.
Kui on kindel soov ja plaan soetada endale oma auto, tasub võtta kapitalirent, mis sisuliselt on auto väljaostmine järelmaksuga. Lepingu lõpus kuulub vara sulle ning auto vormistatakse sinu nimele. Näiteks, kui võtad kapitalirendi viie aasta peale, tähendab see seda, et viie aasta jooksul tuleb ära maksta kogu auto väärtus 100 protsendi ulatuses.
Kasutusrent sobib siis, kui soovid autot küll kasutada, aga mitte omada. Kasutusrendi eeliseks on väiksemad kuumaksed, sest lepinguperioodi jooksul ei tule maksta ära kogu auto väärtust. Liisinguperioodi lõpus jääb tavaliselt alles auto jääkväärtus ehk 20–30 protsenti alghinnast.
Kasutusrent on sellest küljest paindlik valik, et lepingu lõppedes võid muuta meelt ja otsustada auto siiski endale osta. Selleks tuleb lihtsalt kas rendiperioodi pikendada, et osamaksetega jääk ära tasuda, või see summa kohe ära maksta. Kui sa lepingu lõppedes autot välja osta ei taha, tuleb see lihtsalt tagastada liisingettevõttele, kes selle maha müüb.
Eesti turul on populaarsed mõlemad variandi ning neid võetakse enam-vähem võrdselt.
Arvesta kõigi väljaminekutega
Sissemaks on kasutusrendi ja kapitalirendi puhul sama — 10–20 protsenti —, peamine erinevus seisneb igakuistes maksetes. Kasutusrendi puhul on sama lepingu pikkuse korral kuumaksed väiksemad, sest eesmärk ei ole kogu auto väärtus liisingu jooksul ära tasuda.
Vahel on auto väärtus või jääkväärtus selline, et mõistlikum on võtta selle väljaostmiseks hoopis tarbimislaen. Luminor pakub auto ostmiseks tarbimislaenu siis, kui auto väärtus jääb alla 8000 euro.
Millest alustada?
Liisinguprotsess algab tegelikult juba siis, kui inimesel tekib soov osta endale auto. Esimene samm on pidada iseendaga nõu ning selgitada välja, millised on tegelikud vajadused, millised on soovid ning mida endale lubada saad. Seejärel tuleb leida oma ootustele vastav variant ning seada sammud automüügisalongi poole.
Reaalsuskontroll
Autosalongi minek ei tähenda veel, et sinu valik ja otsus peavad olema lõplikud. Salongis tutvustab müügiesindaja sulle erinevaid mudeleid, et saaksid olla kindel, et sinu ettekujutus autost ei erine reaalsusest. Müüja annab ülevaate auto elutsükli kuludest, sest lisaks liisingumaksetele tuleb arvestada ka teiste võimalike kuludega.
Auto kulud sõltuvad nii margist kui mudelist. Näiteks on mudeleid, millega tuleb hoolduses käia iga läbitud 15 000 kilomeetri järel, teistega aga 30 000 kilomeetri järel. Keskmine autojuht sõidab aastas 20 000 kilomeetrit, mis tähendab, et esimesel juhul ei tule hoolduseta isegi aasta täis. Teisel juhul tuleks hoolduses käia umbes pooleteise aasta tagant. Kõige sellega peab autoostu planeerimisel arvestama.
Lepingu sõlmimine
Luminori liisingupakkumist saab küsida juba autosalongis. Taotluse saab esitada pea kõikides autosalongides. See protsess käib kiiresti — sageli tuleb vastus taotlusele juba samal päeval. Protsess võib võtta natuke kauem aega siis, kui klient on valinud kallima auto või kui tal on teisi krediidikohustusi ja sissetulekuallikad, mis vajavad täpsustamist.
Kui pank annab vastuse ja automüüjal on liisinguleping olemas, saab selle ära sõlmida, ning kui sõiduk on üleandmiseks valmis, on uus auto sinu kasutada.
