Luminori blogi

Luminor hoiatab: pensioniraha meelitab pettureid

Ole oma andmetega hoolas.Shutterstock

Sel kuul hakati esimest korda maksma pensioniraha välja neile, kes otsustasid pärast pensionireformi oma raha teisest sambast välja võtta. Luminor kutsub üles kõiki olema sel sügisel eriti ettevaatlik, kuna inimeste kontodele laekuvad suuremad rahasummad muudavad ka petturid aktiivsemaks.

Pangaklientide petmiseks kasutatakse erinevaid skeeme. Üheks levinumaks on olukord, kus saadakse kõnesid või kirju kelmidelt, kes üritavad pangatöötajaid teeseldes saada kätte klientide andmeid, sh internetipanga juurdepääsu ja PIN-koode.

Teise väga levinud skeemi järgi pakutakse inimestele võimalust teenida suurt tulu, näiteks kandes raha mõne tundmatu ettevõtte kontole, et seda seeläbi justkui krüptovaluutasse investeerida. Mõlemal juhul jääb inimene suure tõenäosusega kogu oma rahast ilma.

„Paljudele inimestele, kes on otsustanud oma raha teisest sambast välja võtta, tähendab tänavune september, et nende kontole laekub ühtäkki korraga suurem hulk raha,“ selgitas Luminori finantskuritegevuse tõkestamise spetsialist Taavi Eplik.

„Paraku ei tasu arvata, et sellisest olukorrast ei proovi tulu lõigata ka kurjategijad, kes tahavad inimeste heausklikkust või hooletust ära kasutada ning raha endale saada. Seetõttu kutsume kõiki üles olema iseäranis ettevaatlik igasuguste „kiiret rikastumist“ pakkuvate skeemide osas ning mitte jagama võõrastega internetipanka sisenemiseks vajalikke andmeid, nagu kasutajatunnus ja PIN-koodid,“ lisas ta.

Kuidas kelme paremini ära tunda?

Oskamaks pettusi vältida ja olla kelmidest kavalam, on pank välja toonud peamised punktid, mille abil kurjategijad ära tunda.

Ole teadlik sellest, mida pangatöötaja kunagi ei küsi. Pank ei küsi oma kliendile helistades kunagi tema kontonumbrit, maksekaardi andmeid (nt kaardinumbrit või CVC-koodi kaardi tagaküljel) ega internetipanga juurdepääsu paroole.

Jälgi telefoninumbrit, millelt sulle helistatakse. Petturid võivad helistada ohvrile nii Eesti kui välismaa suunakoodiga numbritelt, pangatöötaja aga välismaal registreeritud numbrilt kliendile ei helista.

Jälgi kõneleja keelt ja suhtlusviisi. Enamasti ei räägi petturid eesti keelt ning otsivad ettekäändeid mõnes teises keeles kõnelemiseks. Samuti on petturite suhtlusviis sageli tähelepanu äratav, pealetükkiv ja lausa agressiivne.

Helista ise panka tagasi. Juhul, kui kõne ajal peaks tekkima kahtlus, kas helistajaks on ikka pangatöötaja, siis tuleb kõne katkestada ning helistada ise panga ametlikule numbrile, mille leiab panga kodulehelt. Tõelisele pangatöötajale olukorda selgitades saab teada, kas vastuvõetud kõne pärines tõesti pangast või oli tegemist pettusega.

Ära usu võõraste heldeid pakkumisi. Kui sulle helistatakse või kirjutatakse ning pakutakse võimalust teenida kiiret, suurt ja riskivaba tulu, siis võid kindel olla, et tegemist on pettusega. Tihtipeale pakutakse sellistel juhtudel võimalust investeerida krüptovaluutasse ning harvad ei ole ka juhud, kus inimesi sõimatakse rumalaks, kui ta ei ole valmis oma raha investeerima.

Juhul kui olete siiski pettuse ohvriks sattunud ning petturitele raha kandnud või teie kontolt on raha kadunud, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada panka. Parimal juhul on võimalik tehing ja edasised maksed peatada.

Vaata lisaks ka Pangaliidu infokampaania „Ei, aitäh“ veebilehte. Kampaania eesmärk on selgitada, kuidas tunda ära petukõned ja mitte jääda ilma oma rahast.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.