Suur hinnatõus on kasulik neile ettevõtetele, kelle toote hinnas on toormel suhteliselt väike osa, mis tähendab, et Eesti ettevõtted peavad muutuma innovatiivsemateks.
Viimastel kuudel on nii tarbija- kui tootjahinnad teinud uusi rekordeid, jõudes 1990ndate aastate keskpaiga tasemetele. Tootjahinnad euroalal hüppasid veebruaris 31 protsenti ja Eestis 26,3 protsenti, Eesti tarbijahinnaindeks kasvas märtsis 15,2 protsenti aastases võrdluses.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul tähendab kiire hinnakasv nii ettevõtetele kui majapidamistele seda, et mitmed varasemad majandustegevuse rusikareeglid enam ei kehti. „Näiteks on ootamatult muutunud kasumlikuks kasutatud auto ostmine ja õuel hoidmine,” kirjeldas Uusküla drastiliselt muutunud olukorda. „Ettevõtete tegevuse kontekstis on muutunud oluliseks laovarude soetamine, mida varem ei peetud vajalikuks.”
Kiire hinnakasv on vähendamas reaalpalku ja seeläbi on tööjõud muutunud suhteliselt odavamaks. „Kontol seisev raha kaotab kiirelt väärtust ning seetõttu pole mõistlik vahendeid pangakontol hoida. Kuna kõrge hinnatõusu kõrval on intressid endiselt madalad, ehk reaalintressid on negatiivsed, siis on palju enam investeerimisprojekte kasumlikuks muutunud,” rääkis peaökonomist.
Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane märkis, et selles olukorras on võitjad need ettevõtted, kes oskavad tooret paremini väärindada. „Need, kellel on toorme hind toote hinnas väga suur, ei suuda seda hinnatõusu tarbijale üle kanda,” nentis Rebane.
Samas aga need ettevõtjad, kes toormele suure lisandväärtuse annavad, võivad praegusest olukorrast pigem võita. Rebane tõi siin heaks näiteks iPhone`i, mille puhul on toote komponentide hinna osa müügihinnas marginaalne ja isegi kui mõne vajaliku detaili hind veidi tõuseb, ei juhtu midagi. „Samuti võib välja tuua näiteks kõrgema väärtusega päikesepaneelide tootjad, kus lõpptoote hinnas on materjali osakaal suhteliselt väike. Sellistel tootjatel on ees pigem head ajad,” ütles Rebane.
Rebase hinnangul tuleb ettevõtete hulgas lähiajal ärimudeli korrigeerimist ilmselt päris palju ette ja Eesti majanduse ümberkorraldamiseks on see hea, muutes meid innovatiivsemateks. „Paljud ettevõtted peavad sissetallatud rajalt uuele astuma, sest vana rada ei vii enam kuhugi,” märkis Rebane. Uusküla lisas, et investeeringutega tasub ettevõtetel praeguses olukorras kindlasti jätkata, aga just innovatsiooni kontekstis mõelda rohkem ka inimestesse investeerimisele.
