Teisest pensionisambast lahkujaid on nüüdseks kogunenud juba üle 100 000. Eelduste kohaselt võib see number aja jooksul kasvada kuni 200 000-ni.
Osa teisest sambast lahkujaid kavatseb vabanenud raha kohe kulutama hakata, suurem hulk plaanib seda aga kasutada investeerimise eesmärgil. Igal juhul tuleb teisest sambast raha väljavõtmiseks esimese asjana tasuda riigile kogutud summast 20% tulumaksu.
Millistele kuludele tasub teisest sambast lahkudes veel mõelda ning millised variandid oma pensioniraha investeerimiseks üldse olemas on?
Pensionisambast lahkumine kui kingitus riigile
Seda, et teisest sambast väljudes tuleb kogutud summast 20% tulumaksu tasuda, peaks tänaseks teadma juba igaüks, kel selline plaan peas on. Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul on see aga alles esimene kingitus, mille teisest sambast lahkujad riigile teevad.
“Vabatahtlikuks muutunud pensionisambast lahkujad teevad tegelikult riigile kolm kingitust. Esimest on lihtne arvutada, see on kohe 20% tulumaksu riigile kingituseks, mis jõuab tõenäoliselt läbi riigieelarve ja erinevate majandushoobade tagasi majandusse,” selgitas ta.
Juhul kui pensionisambast välja võetud vahendid suunatakse kohe tarbimisse, siis järgmise lülina saab riik oma osa läbi suurenenud käibemaksu laekumise.
Lisaks juhtis Pikkani tähelepanu kolmandale nn kingitusele, mille teisest sambast lahkujad riigile justkui teevad. “Maksudest isegi olulisem on see, et need, kes raha välja võtavad, ei osale enam teise samba kogumises,” sõnas ta.
Täna moodustab 33% tööandja palgakuludest sotsiaalmaks – 20% pensionisüsteemi ja 13% haigekassasse. Teise samba liikmena suunatakse sellest 20-st protsendist 4% sinu isikliku pensionisamba kontole. Sellele 4%-le lisandub 2% inimese brutopalgast. Ülejäänud 16% läheb aga jooksvate pensionite maksmiseks.
“Kui sa nüüd süsteemist välja astud, siis jooksvate pensionite maksmiseks läheb kogu 20%. Ehk sisuliselt maksad sa teisest sambast väljudes kohe riigile 20% tulumaksu, kulutustelt käibemaksu ning maksad kuni oma karjääri lõpuni täiendavad 4% palgafondist jooksvate pensionite tasumiseks, selle asemel, et seda osa enda isiklikuks pensioniks koguda” selgitas Pikkani. “4% võib küll tunduda väikese summana, kuid aasta peale teeb see kokku pea poole kuupalgast”.
Teise samba investeeringuid saab ka ise juhtida
Tõenäoliselt kavatseb märkimisväärne hulk teisest sambast lahkujaid oma pensioniraha ise investeerima hakata, kasutades seda kinnisvara, väärtpaberite või mõne muu aja jooksul (loodetavasti) väärtust koguva vara hankimiseks.
Investeerimise eesmärgil teise samba raha kasutamisest rääkides rõhutas Pikkani kahte olulist mõttekohta. Esiteks soovitas ta mõttes teha läbi väikese arvutuse selle kohta, kui suur peab olema sinu investeeringu tootlus, et korvata esialgset kahju.
“Kohe, kui raha teisest sambast välja kanda, oled sa omadega 20% miinuses. Sealjuures ei tohi ära unustada ka seda 2+4%, mida enam sinu pensionikontole ei laeku. Ehk siis juba enne ühegi investeeringu tegemist oled sa omadega üle 20% miinuses ning pead suutma selle tootlusega tasa teha,” tõi ta välja.
Teine oluline mõttekoht on muidugi see, et kui soov on pensioniraha ise finantsturgudel investeerida, siis kas raha on vaja üldse pensionikontolt välja kanda. Teatavasti ei tule riigile teise pensionisamba pealt tulumaksu tasuda, kui kanda raha otse spetsiaalsele pensioni investeerimiskontole. Pensioni investeerimiskonto kasutamiseks ei pea teisest pensionisambast lahkuma. Mist tähendab, et säilib ka riigipoolne 4% suurune regulaarne panus isiklikule pensionikontole.
“Pensioni investeerimiskonto kasutamises ei ole vaja teisest sambast lahkuda. Lisaks fondidele saab inimene täna valida ka omaenda poolt juhitud konto ehk sisuliselt koostada endale isikliku pensionifondi, mida ta ise juhib,” selgitas Pikkani.
Soovitus teisest sambast lahkujatele
Enda juhitud pensioni investeerimiskontole ei saa sa küll ise sisse- ega väljamakseid teha, aga see-eest saad valida, millistesse investeeringutesse oma pensioniraha suunata soovid. Teise samba raha välja võtmisest rääkides Pikkani õiget ega valet varianti enda sõnul soovitada ei saa, kuna lõpuks on inimeste finantsotsused ikkagi nende endi teha.
Küll aga soovitas ta jätkata pensiniks valmistumisega igal juhul, isegi kui praegu otsustatakse teisest sambast raha välja võtta.
“Kui raha välja võtta, siis jääb sul iga kuu 6% palgast oma pensionieas toimetulemise kindlustamiseks investeerimata. Ehk tegelikult võiks tagada, et minimaalselt see 6% palgast läheb igal juhul aasta lõikes investeeringutesse, olgu see siis pensionifond või enda valitud investeeringud,” lisas Pikkani.
