Luminori blogi

Majanduseksperdid julgustavad viirusekriisist olenemata oma rahalist tulevikku planeerima

Foto: Marek Metslaid

Luminori eilsel majandusseminaril arutati COVID-19 mõju globaalsele majandusele, finantsturgudele ja pensioni tulevikule. Eksperdid leidsid, et tähtsaim roll viirusekriisist väljumises ja oma tuleviku kindlustamises on inimestel endil: tuleb tegutseda ratsionaalselt ja mitte lasta silmist oma pikaajalisi eesmärke. II pensionisamba maksete peatamine ei aita neid, kes tänaseks enim abi vajavad — töö kaotanud inimesi.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõi oma ettekandes välja, et keskmiselt on majanduskriisid lühemad kui finantskriisid. “Kui sel korral suudetakse finantskriisi vältida, ei pruugi koroonakriisi mõju jääda nii pikaks kui kümnenditagusel finantskriisil. Näiteks taastus Eestis jaemüük peagi pärast piirangute langetamist ning eksport hakkas suvel samuti taastuma,” ütles ta.

Taastumiseks on oluline majandusstabiilsuse säilitamine: riigi lühiajaline toetus on abiks, kuid pikaajalist majanduskasvu ei saa selle peale ehitada. Pikaajaline kasv sõltub tehnoloogia arengust ja demograafiast.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov juhtis tähelepanu sellele, et me oleme liikumas uue normaalsuse poole, mille võtmesõnadeks on kontaktivaba majandus ja digiplatvormide turujõu kasv. “Inimeste jaoks on kõige tähtsam süvenevas digilõhes mitte valele poole jääda: tuleb eriti tõsiselt mõelda oma digioskuste ja digiteenuste kasutamise peale ning vajadusel teadmisi selles vallas parandada,” lisas Danilov.

Nasdaq Tallinna Börsi juht Kaarel Ots meenutas, et hoolimata koroonaviirusest ei tasu ära unustada ohtu, mida kujutavad endast mõtteviirused nagu mustvalge mõtlemine (kas raha või tervis?) ja paanika külvamine, milles on oluline võim meedia käes. Ots soovitab tegutseda läbimõeldult, faktidele tuginedes ja ratsionaalselt ning suunata tähelepanu investeerimisele ja pikaajalisele kasule. 

Koroonakriisi mõju üksikisiku rahakotile, olgu siis ajutise sissetuleku vähenemise või töökaotuse tõttu, on toonud fookusesse säästmise ja investeerimise vajalikkuse. Paneeldiskussioonis osalenutele esitati küsimus, kui palju peaks täna säästma, et kindlustada ennast tulevaste kriiside vastu ja tagada hea pensioniiga.

Luminori pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani soovitas teha igal inimesel lihtne harjutus: “Võrrelge oma praegu prognoositud tulevast pensionit ning sissetulekut, millega olete hetkel harjunud elama. Kui suureks kukkumiseks olete valmis? Sellest lähtuvalt tulebki otsustada, kui palju peab koguma vahe tasandamiseks. Kui arvate, et tasub loota vaid riigi abile, siis mõelgem, kuidas elavad meie vanavanemad praegu ning millist tulevikuelu endale soovime. See on parim, mida tasub igaühel oodata riigilt ka tulevikus. Kui see tundub olevat liiga vähene, siis tuleb asi võta enda kontrolli alla ja asuda säästma,” rõhutas Pikkani.

Luminori fondijuht Vahur Madisson täiendas, et kriitilise tähtsusega on ka aeg. “Liitintress hakkab tööle pikaajalise investeerimisega, seega tuleb alustada investeerimisega nii vara kui võimalik. Näiteks 20 aasta ja 40 aasta jooksul on varade akumuleerumise vahe kolmekordne,” ütles ta.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on näha, et inimeste säästmisharjumused paranevad. “Täiendavat kogumist ei ole tingimata tarvis maksusüsteemi abil soodustada, vaid pensionisüsteemi juurde tuleks kaasata rohkem kaasaaegset käitumisteadust, et aidata inimestel paremaid valikuid teha,” rääkis ökonomist.

Ka II samba maksete jätkamise puhul tasub Oja sõnul meeles pidada, et kriis on siiski lühiajaline ning pikaajalisi otsuseid ei tasuks sellest lasta liialt mõjutada.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi nentis, et kui varem on riigil olnud reaalne likviidsuse probleem ja II samba maksete peatamine eelmise kriisi ajal oli õige otsus, siis praegu sellist põhjust ei ole ning maksetega tuleks jätkata. 

Foto: Marek Metslaid

Rasmus Pikkani tõi välja, et see samm ei aita neid, kes täna abi vajavad ehk on töö kaotanud. “Samuti tasub meeles pidada, et riik toetab neid, kes oma maksetega jätkavad ehk lisab omalt poolt igakuiselt neli protsenti ning kompenseerib turu keskmise tootluse. Samas inimloomusele on omane eelistada väiksemat kasu tänases päevas suuremale hüvele kaugemas tulevikus. Siiski tasub teha tarku valikuid, mis toetavad elukvaliteeti ka mitmekümne aasta pärast,” lisas Pikkani.

Eksperdid olid ühel meelel, et kriisid on lühiajalised ning nii tuleb ka praegusest viirusekriisist väljumiseks säilitada kaine meel ja jätkata oma tuleviku kindlustamiseks säästmise ja investeerimisega.

Kindlasti on vaja ka tõsta inimeste teadlikkust erinevatest raha paigutamise võimalustest. Alustada võib kasvõi III sambasse kogumisest, kus raha paigutamisega tegelevad valdkonna eksperdid ning kuhu investeerimist toetavad väga head maksusoodustused.

Luminori pensioniteemaline majandusseminar toimus juba kolmandat aastat. Seminari on võimalik järele vaadata Luminori Facebookis.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.