Kui ees seisab mõni suurem tehing nagu kinnisvaraost, takerdub suur hulk inimesi sageli makselimiitide taha, mis ei võimalda notarile vajaminevat summat üle kanda. Samuti võib makselimiidi kiire muutmine osutuda keerulisemaks, kui esialgu arvatud sai. Mis on selle juurpõhjus, selgitab Luminori jaepanganduse toodete juht Grigori Ilkevits.

Makselimiidid hoiavad ära suurema kahju

Kui juttu tuleb ülekannetest ja rahasummade liikumisest, tuleb tänapäeval olla eriti tähelepanelik, kuna vastasel juhul võib ka kõige pädevam ja rahaasjades kogenud inimene langeda kergelt petuskeemi ohvriks. Ilkevitsi sõnul pole haruldane juhus, et kelmidel õnnestub kliendilt välja petta ligipääs internetipanka, kasutades kas telefoni teel, väidetavas e-poes või e-kirjaga saadud andmeid. “Kui kontole on ligipääs olemas, tehakse nii palju ülekandeid kui vähegi võimalik ning võimalusel piinatakse klienti veel mitu päeva, et maksimaalne võimalik rahasumma kätte saada,” möönis ta. 

Just sellistel põhjustel on pankadel lisameede, kuidas selliseid juhtumeid takistada – makselimiidid. “Kui pettur ei saa maksimaalset summat kohe üle kanda, muutub ta kiiresti närviliseks ning üritab makselimiite ise muuta. Selleks aga tuleb pangaga ühendust võtta ning just selles faasis hakkab klient tavaliselt aru saama, et tegemist võib olla pettusega, kuna sageli väidavad petturid, et nemad ise ongi pangatöötajad. Ent kuidas suhtuda väidetavasse pangatöötajasse, kes ei saagi makselimiite muuta – see on tavaliselt vajalik häirekell,” näitlikustas ta.

Suuremat makselimiiti läheb vaja harvadel juhtudel

Pangakonto avamisel rakendub loodud kontole automaatne makselimiit ehk 2000 eurot, mis on Ilkevitsi sõnul igati mõistlik, kuna umbes 70% maksetest, mida eraisikud sooritavad, kuulub just selle limiidi sisse. “Otse loomulikult on erandeid, kui on vaja uus kodu osta ning sissemaksuks tuleb notarile kanda suurem summa ning sellised juhtumid tekitavadki klientides sageli ebamugavust ja pahameelt, kuna tihtipeale tuleb käia neid muutmas kontoris kohapeal.”

Siiski tuleb tema sõnul mõista, et selle taga on klientide endi turvalisus. “Kindlasti ei soovi pank klienti kiusata – makselimiitide muutmine on põhjusega keerulisem ning sagedased pettused paraku kinnitavad, et see meede on end igati õigustanud,” rääkis ta.

Tema sõnul ei ole pettuste ohvriks langenud inimestel ühisnimetajat, kuna isegi rahaasjadega väga hästi kursis olevad inimesed võivad järjest kavalamate petturite võrku langeda. “Petturid arendavad petuskeeme pidevalt edasi ja teevad asju veel keerulisemaks, et vahelejäämise võimalusi vähendada.”

Kahtlastele linkidele klikkimine viib suurema probleemini

Üheks viimase aja petutrendiks võib pidada SMS-sõnumiga linkide saatmise, kus sõnumi saatjaks näib olevat mõni kullerfirma. “Mobiilioperaatorid lubavad saatjal sisestada oma ID asemele vabateksti, mis võimaldab petturil kehastuda ükskõik milliseks kullerfirmaks. Klient ei pruugi aru saadagi, et tegemist on pettusega, kuna ootab parasjagu saadetist või arvab, et on mõne tellimuse ära unustanud, mis lõpuks kohale jõudis,” kirjeldas ta.

Sõnumi sisu võib aga sisaldada linki, mis suunab kliendi pealtnäha täiesti korralikule kodulehele, mis on loomulikult võltsitud. “Täitsa tavaline klient, kes on petuskeemidest informeeritud, võib heas usus sisestada sellel leheküljel kõik oma andmed, tänu millele saavad petturid kliendiga ühendust võtta või halvemal juhul ka netipanka sisse logida.” Just makselimiitide olemasolul õnnestub kliendile tehtav suurem kahju edukalt ära hoida.

Andmeleke on petturi pidupäev

Võimaliku andmelekke tuvastamiseks soovitab Grigori Ilkevitš veebisaiti Have I Been Pwned?, mis selgitab välja, kas kliendi e-maili aadress või telefoninumber on mõne andmebaasi kaudu Internetti lekkinud. “Sa võid kontrollida, kas sinu andmed on lekkinud ja võimalikele petturitele kiiresti leitavad või mitte. Näiteks toimus hiljuti ka Facebooki andmeleke, kus 35% Facebooki kasutajate andmetest Internetti jõudis. Väga lihtne on seeläbi tuvastada, kus inimene elab ning milline on tema e-maili aadress või telefoninumber.” 

Et tegemist on avaliku infoga, käivitab see petturite jaoks hästi läbimõeldud stsenaariumi, kuna andmeleke on petturi jaoks pidupäev. “Viimasel ajal on palju selliseid juhtumeid, kus inimesi pommitatakse lakkamatult SMS-sõnumitega ning saadetakse autentimiskoode. Kui kliendile tuleb 100 sõnumit korraga, võib ta kogemata klikkida sõnumile, mille sees peituvale lingile vajutades laaditakse telefoni alla rakendus, mille kaudu saab seadet distantsilt juhtida,” kirjeldas Ilkevits võimalikku juhtumit.

Siinkohal tuleb taaskord mängu makselimiitide olulisus. “Makselimiidi puhul ei tasu mugavusest lähtuda. Oma raha ja vara kaitseks on mõistlik määrata optimaalne makselimiit, millega igapäevaselt hakkama saab. Kui läheb suuremaks tehinguks, saab limiiti alati muuta, aga mõne aja pärast oleks mõistlik limiit tagasi väiksemaks muuta,” soovitas ta.

Kindlasti tuleks vältida erinevatele linkidele klikkimist, eesotsas nendele, mida on lühendatud. “Et SMS-idel on limiteeritud tähemärkide arv, kasutavad ettevõtted lühikesi URL-e, et kulusid optimeerida ja see on täiesti loogiline samm. Siiski soovitan sellistele linkidele mitte vajutada ning vältida veidratele sõnumitele klikkimist, kuna see võib endaga suure kahju kaasa tuua,” pani Ilkevits südamele.