2025. aastal jõustuvad maksumuudatused esitavad kohalikele ettevõtele suure väljakutse. Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul tuleks igas ettevõttes läbi mängida mitu võimalikku stsenaariumi ning analüüsida, kuidas tehtud investeeringud end tulevikus päriselt ära tasuksid.
1.01.2025 jõustuvad maksumuudatused:
Millised maksumuudatused ettevõtteid puudutavad?
Alates 01.01.2025 kehtib:
- tulumaksumäär 22% (senise 20% asemel),
- juriidilise isiku tulumaksumäär 22/78 (senise 20/80 asemel),
- krediidiasutuste tulumaksu avansilise makse määr 18% (senise 14% asemel).
Kaob ära dividendi madalam maksumäär 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Seega 2025. aastast maksustatakse dividend üksnes maksumääraga 22/78.
Käibemaks:
- senise 9% asemel rakendub majutusele ja majutusele koos hommikusöögiga 13% käibemaks,
- ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5%-lt uuesti 9%-le.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Marjan Savtšenko hinnangul on maksumäärade tõusu mõju tarbijale eeskätt tuntav just majutusasutuste puhul, kus ööbimine ja hommikusöögi nautimine läheb tarbija rahakotile kallimaks. “Kindlasti muudavad maksutõusud juba eksisteeriva keerulise olukorra majutusasutuste jaoks halvemaks, kuna veelgi kõrgem hind kliente juurde ei meelita,” sõnas ta.
Kuivõrd turismisektor on Eesti majanduse oluline osa ning teenuse kvaliteet kõrge, esitavad maksumuudatused siiski majutusasutustele keerulise väljakutse. “Kui varem tundusid teiste riikide majutusasutuste hinnad kõrgemad kui Eestis, siis tänaseks on hinnad jõudnud väga kõrgele tasemele ka Eestis. Seetõttu võib välisturiste veelgi vähemaks jääda,” kirjeldas Savtšenko.
Kuid milleks tuleks 2025. aastal siis valmis olla? Eksperdi hinnangul tuleb eelarvet hoolikalt planeerida ning arvestada ka sellega, et valemis võib olla mitu muutujat. Kuivõrd Luminori majandusprognoosi põhjal võiks majandus kasvada ligi 1%, tuleb siiski arvestada ka maksutõusude mõju hinnakasvule.
“Ettevõtted peaksid läbi mängima mitu erinevat stsenaariumi ning mõtlema, millist mõju need ettevõtte eelarvele ja käekäigule omavad. Teisisõnu tuleks läbi mängida nii positiivne stsenaarium, kus majandus ei lange, aga ka mustem stsenaarium, kus nii majandus kui ka ettevõtte ärimahud võivad langeda.”
Eesti ettevõtetel tuleb allhankija staatusest välja murda
Ehkki maksumäärad tõusevad ning inflatsioon on Eestis kõrgem kui mujal Euroopa Liidus, võib 2025. aasta osutuda siiski prognoositust paremaks. “Kui Soome ja Rootsi saavad oma majanduse käima, hakkab see positiivselt mõjutama ka teisi, sealhulgas Eestit. Kuna Eesti on soomlaste seas populaarne sihtkoht, võib Soome majanduse parem seis mõjuda positiivselt ka turismisektorile,” tõi ta näite.
Samuti sõltub Soome ja Rootsi majandusest suuresti ka Eesti töötlev tööstus. Marjan Savtšenko sõnul tuleks Eesti ettevõtetel välja murda allhankija staatusest, seda enam et Eestis valmistatud toodete kvaliteeti tunnustatakse kogu maailmas. “Allhankijatel tuleks järjest rohkem liikuda lõpptoodete arendamise suunas. Meil on tublisid ettevõtteid, kes ei sõltu niivõrd Skandinaaviast, on leidnud uued turud, teinud suuri investeeringuid seadmepargi arendamisse ning oma müügikanaleid laiendanud.”
Üheks oluliseks teguriks on ka euribori langemine. “Kui meeletut inflatsiooni ei tule ning euribor langeb, jääb ettevõtetele rohkem raha kätte – see annab võimaluse tegeleda investeeringutega nagu energiatõhusad ja keskkonnasõbralikud seadmed või oma brändi kasvatamine. Seetõttu tasub järgmised sammud hoolikalt läbi kaaluda,” sõnas Savtšenko.
