Luminori blogi

Mida hindab pank sinu poolt väljavalitud kinnisvara puhul?

Pank hindab ostja poolt väljavalitud kinnisvara väga põhjalikult.Shutterstock

Uue kodu otsimine võib esitada erinevaid väljakutseid, mistõttu on potentsiaalsel ostjal vaja olla väga hoolas ja tähelepanelik. Kui aga ostja on kinnisvaraobjekti välja valinud, peab selle valiku heaks kiitma ka pank. Mida kodulaenu väljastav pank kinnisvaraobjekti puhul hindab, räägib Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Annab kindlustunde

Kui ostja tahab kinnisvara soetada kodulaenu abil ning on sobiva objekti välja valinud, soovib pank tavaliselt näha müügikuulutust, mis ostja poolt haldurile edastatakse. Panga eesmärk pole sealjuures välja selgitada, kas kinnisvaraobjekt on ilus või kole, vaid veenduda, et korteri või eramu väärtus, seisukord ja erinevad kinnisvaraga seotud dokumendid oleksid korras.

“Pangapoolne kontroll annab ostutehingust huvitatud inimesele täiendava kindlustunde, et kõik on täpselt nii, nagu peab. Seetõttu loobub pank laenu andmisest näiteks kinnisvarale, mis turustandarditest erineb, näiteks korterile või majale, millel puudub kasutusluba,” märkis Rebane.

“Kindlasti pöörab pank tähelepanu kinnisvara seisukorrale ja asukohale ning veendub, et ei esineks erinevaid vastuolusid. Näiteks on olnud juhtumeid, kus kinnisvara trepikoda on lagunenud ja sellele pole võimalik ligi pääseda,” tõi ta välja.

Väikesed, kuid olulised detailid

Korterite puhul tuleb sageli ette, et seal on varasemate omanike poolt läbi viidud ümberehitusi – näiteks on elutuba ja köök ehitatud kokku ning selle töö käigus mõned seinad korterist maha võetud. “Kui korteris on olnud ümberehitusi, siis huvitab panka ka see informatsioon,” kinnitas jaepanganduse juht.

Eramaja ostusoovi puhul vaatab pangatöötaja üle ka ligipääsud ja servituudid. “Sellistele detailidele saab ligi inforegistrite kaudu, mille abil kinnisvara standarditele vastavuses veendutakse,” lisas Rebane.

Kaasomand võib osutuda probleemiks

Tanel Rebane rõhutas, et väga oluline asjaolu, mis võib kinnisvara valikul ohukohaks saada, on objekti omandivorm ehk kas tegemist on korteri- või kaasomandiga. “Kaasomandi ostmine ja müümine on kindlasti oluliselt keerulisem kui korteriomandi puhul. Sellisel juhul peab kindlasti arvestama, et kui kaasomandil puudub kasutuskord, ei pruugi pank selle puudumisel laenu anda,” toonitas ta. Seega peab omandivormist olema informeeritud ka kodulaenu väljastav pank.

Tema sõnul on esinenud juhtumeid, kus mõnes kaasomandisse kuuluvas korteris on näiteks kahtlane uks, mis viib kuhugi kaasomandisse. “Ehkki ostja võib öelda, et tegemist on kinnise uksega, võib juhtuda, et mõni majaelanikest tahab seda ust kasutada ning peab tegema seda läbi teise inimese korteri. Kindlasti pole taoline olukord midagi sellist, millega kumbki osapool arvestanud on ning seetõttu tuleb sellistele detailidele kindlasti tähelepanu pöörata,” rääkis Rebane.

Energiamärgis pole takistuseks

Järjest kallinevate energiahindade juures tõuseb päevakorda ka küsimus, kas kinnisvaraobjekti energiamärgis võib saada soetamisel takistuseks. “Uute ehitiste puhul on see juba riigi poolt seadusega märgitud, et neil peab olema teatud energiamärgis. Kindlasti muutub see teema tulevikus veelgi tähtsamaks: energiatõhusus on väga oluline, seda ka näiteks käimasoleva hinnaralli kontekstis,” sõnas Luminori jaepanganduse juht.

Energiamärgisele pööravad aga rohkem tähelepanu korterihuvilised, kuna hindade kallinedes võib see mõjutada ka nende rahakotti. “Pank küll jälgib omalt poolt samuti energiamärgist, ent madalam energiamärgis pole takistuseks ning konkreetsed nõuded sellele hetkel puuduvad,” ütles Rebane.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.