Mida kujutab endast ESG ehk vastutustundlik ja jätkusuutlik investeerimine?

ESG põhimõtteid saab arvesse võtta ja fondi investeerimisportfelli kokku panemisel rakendada mitut moodi.Shutterstock

Dividendinvestor.ee eestvedaja ja endine kauaaegne fondijuht Märten Kress kirjutab Luminori blogis, et investeerimismaailmas on juba julgelt viimased 10 aastat olnud üpris aktuaalne üks kolmetäheline lühend – ESG.

ESG on lühend inglisekeelsetest sõnadest environmental, social and corporate governance ja eesti keelde tõlgituna tähendab see jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähenemist äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest lähtudes.

Viimase aasta-kahe jooksul on ESG põhimõtete rakendamisele üha enam tähelepanu pöörama hakatud nii ettevõtete, fondivalitsejate kui ka investorite poolt. Üha rohkem ja rohkem rakendatakse ESG põhimõtteid muuhulgas ka indeksfondide ja ETFide puhul.

Kaasav vs välistav filtreerimine

ESG põhimõtteid saab arvesse võtta ja fondi investeerimisportfelli kokku panemisel rakendada mitut moodi. Esimene neist kannab nime kaasav filtreerimine. Selle puhul kaasatakse investeerimisportfelli ainult teatud jätkusuutlikkuse tingimustele vastavad firmad. Õige mitmed ettevõtted on loonud ja pakuvad nüüd teenusena ESG reitingute koostamist. Sageli on just need reitingud ehk hinnangud valikute aluseks.

Teine viis ESG põhimõtteid fondijuhtimises rakendada kannab nime välistav filtreerimine. See on täna jätkuvalt enamlevinud viis, mille puhul välistatakse teatud tegevusvaldkondade ettevõtted või ka teatud põhimõtetega vastuolus tegutsevad firmad.

Investeerimisfondide valguses tähendab see valdavalt seda, et nende investeeringute hulgast ei leia relvatööstuse, tubaka ja kanepi, alkoholi, täiskasvanute meelelahutuse ega ka hasartmängu valdkonna ettevõtteid. Investeeringute valimisel jäetakse välja ka kõik sellised firmad, mis toodavad fossiilkütuseid (nafta, kivisüsi, maagaas), välja arvatud juhul, kui neil ettevõtetel on olemas niinimetatud selge ja avalikustatud ülemineku strateegia.

Millised teemad on päevakorras?

Mis on need teemad, millele aktsionärid üha enam tähelepanu pööravad? Teemad, mille osas suurosalusi omavad fondivalitsejad ettevõtte juhtkondi survestavad? 

Selgelt üks kõige populaarsem valdkond on kõik, mis on seotud kliimamuutuste ja süsihappegaasi atmosfääri paiskamisega. Siin püüavad suuraktsionärid sundida firmasid jätkusuutlikumale ja loodust säästvamale teele. Tugevalt on fookuses ka korruptsioonivastane võitlus.

Viimaste aastate üheks järjest enam päevakorda tõusvaks teemaks on ka juhtkonna tasustamise põhimõtete üle vaatamine. Samuti juhatuse ja nõukogude mitmekesisuse teema, seda siis nii rassi kui ka soo alusel. Väga kiirelt on kasvanud ka survestamine jätkusuutlikuma loodusressursside kasutamise ja jätkusuutliku põllumajandamise osas.

ESG fondid – kas võtta või jätta?

Kas ESG põhimõtete järgimine investeerimisel üldse on oluline? Või on kõige tähtsam siiski tootlus ja pole väga oluline, millise majandussektori aktsiaid omada? Need on küsimused, mida tasub täna küsida eneselt igal investoril. Loomulikult on vastused subjektiivsed.

Oluline on teada, et maailm liigub nüüd selles suunas päris agaralt. ESG põhimõtteid rakendavatesse börsil kaubeldavatesse fondidesse voolab raha sisse ojadena. Viimase viie aastaga on niinimetatud ESG teemaliste fondide maht 25-kordistunud. 2020. aasta lõpu seisuga moodustas ESG põhimõtteid rakendavate ETFide varade maht ligikaudu 150 miljardit dollarit. 

Üks sage argument ESG fondidesse investeerimise vastu puudutab tootlusnumbreid. Veel viis aastat tagasi oli levinud arvamus, et loobudes portfellis niinimetatud patuaktsiatest (tubakas, alkohol, hasartmängundus), kaotab investor koheselt ka tootluses. Viimaste aastate tootluste analüüsid näitavad, et ESG fondide seas on nii turu keskmikke, turuindeksile alla jäävaid kui ka turuindeksit ületavaid fonde. Seega täna enam viimaste aastate tootlusandmetele baseerudes väita ei saa, et investor ESG põhimõtete rakendamisega automaatselt oodatavas tootluses kaotaks.

Jah, mõneti võib hiljutist statistikat mõjutada tehnoloogiaaktsiate võidukäik. Just nimelt selle sektori aktsiad on ESG põhimõtteid järgivates fondides kõrgema osakaaluga kui laiapõhjalistes turuindeksites.

Samas uurides selliste firmade finantsnumbreid ja ka aktsia hinna kasvu, mille ESG reitingud on nii-öelda ülemises kolmandikus (keskmisest eeskujulikumad ESG põhimõtete järgijad), näeme kaht selget tõsiasja. Selliste firmade kasumid on turu keskmisega võrreldes perioodil 2013-2020 kasvanud aastas keskmiselt +2,9% kiiremini kui turul tervikuna. Tootluse valguses on need keskmisest eeskujulikumad firmad pakkunud aastas keskmiselt +1,3% kõrgemat tootlust kui turuindeks.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.