Luminori blogi

Mida näitab krediidi kulukuse määr ja kuidas laenupakkumistes orienteeruda?

Foto: Shutterstock

Tarbimis- ehk väikelaen on mõeldud kulukamate ostude või väljaminekute eest tasumiseks. Näiteks saab selle eest teha kodus remonti, soetada erinevat tehnikat ja elektroonikat või tasuda suuremate ravikulude eest.

Iga laenu puhul tuleb aga arvestada, et tagasi makstav summa on laenatud summast veidi suurem. Hea viis laenu valimiseks ongi vaadata ja endale selgeks teha, kui palju erinevad laenud sulle maksma läheksid. 

Selleks, et laenuturult just see õige pakkumine üles leida, tuleb teada, millised näitajad on kõige olulisemad. Luminori jaepanganduse tarbimis- ning ärilaenude osakonna juht Nele Roostalu räägib lähemalt, mida enamasti peenikeses kirjas näidatud numbrid tähendavad ning kuidas endale parim laen valida. 

Milleks eestlased üldse tarbimislaenu kasutavad?

Levinud on eksiarvamus, et tarbimislaenu võetakse selleks, et niisama paremini ära elada või endale rohkem asju lubada. Enamasti on tarbimislaenu sooviv klient täpselt läbi mõelnud, milleks tal laenu vaja on — tavaliselt kasutab ta seda suuremate või pikaajaliste kulude katmiseks. 

Nagu juba öeldud, võetakse tarbimislaenu sageli selleks, et teha kodus remonti või osta sisustust. Tarbimislaen on kodusse tehtud investeeringute katteks hea variant, sest erinevalt kodulaenust ei tule tarbimislaenu korral oma kodu tagatiseks panna ega tasuda notarikulusid.

Suuremad ostud nagu kodutehnika, elektroonika, arvutid, aiamasinad, aiamajad, aga ka kasutatud autod on samuti hea soetada tarbimislaenu abil. Näiteks ei saa teatud vanuses autosid enam liisinguga osta ning paljud inimesed ei pea mõistlikuks odavamate autode peale kaskokindlustust teha.

Tarbimislaenu puhul ei ole kaskokindlustus kohustuslik ja auto omanikuks ei saa mitte pank, vaid ikka inimene ise. Kui valida väikelaen, millel puuduvad ennetähtaegse tagastamise tasud, saab laenu ka iga kell tasuta varem tagasi maksta — näiteks siis, kui soovid auto müüki panna.

Väga olulisel kohal on ka sellised meditsiinikulud, mis tuleb inimesel endal tasuda. Näiteks hambaravi on kallis, aga ka ajakriitiline teenus. See tähendab, et kui häda käes, ei tasu enne arstile pöördumist aasta otsa raha koguda, vaid ikka hambad kohe laenu abil korda teha, et olukord ei jõuaks halveneda ning lõppkokkuvõttes veelgi kallimaks maksma minna. 

Krediidi kulukuse määr näitab seda, kui palju laen maksab

Krediidi kulukuse määr on valem, mis aitab erinevaid laene omavahel võrrelda. Laenud erinevad teadupoolest nii summa, laenuperioodi, intressi, lepingutasu kui ka kuutasude poolest — krediidi kulukuse määr aitabki kliendil kogu selle informatsiooni sees lihtsamalt orienteeruda.

Krediidi kulukuse määr arvutab kokku kõik laenuga seonduvad tasud ning näitab protsentides, milline on laenukulu kliendile ühe aasta kohta. Nii ei pea klient hakkama kõiki tasusid ise kokku arvutama ja saab kohe teada, kui palju üks või teine laen talle aastas maksma läheks. 

Eranditeks on siin sellised laenud, mille laenuperiood on lühem kui üks aasta ning millel on lepingutasu. Lühema perioodi peale võetud laenude puhul arvutab valem ikkagi ühe aasta krediidi kulukuse ning selliste laenude puhul võib see protsent olla kosmiliselt suur. Mida lühem on laenuperiood ja suurem lepingutasu, seda suurem näib krediidi kulukus.

Näiteks, kui võtta sada eurot laenu ühe kuu peale nii, et selle eest peab maksma kümme eurot lepingutasu, on teada, et laenule tuleb peale maksta kümme protsenti. Valem aga näitaks siin, et krediidi kulukuse määr on 133,3 protsenti, mis tähendaks justkui seda, et klient peaks 133 protsenti laenule peale maksma. See pole kuuks ajaks võetud laenu puhul muidugi tõsi.

Niisiis on krediidi kulukuse määra valemist laenu kulukuse hindamisel abi selliste laenude puhul, mis on võetud kauemaks kui üks aasta. Samuti tasub krediidi kulukust võrrelda alati laenude puhul, millel on sama laenusumma ja sama periood.

Intress ei võrdu krediidi kulukuse määraga

Teine oluline asi, mida peab kindlasti teadma, on see, et intress ei ole võrreldav krediidi kulukuse määraga. Intress on üks laenuga kaasnev tasu, krediidi kulukuse määras aga võetakse arvesse kõik laenuga kaasnevad tasud, nagu näiteks intress, lepingutasu, kuutasu, haldustasu jms.

Näiteks on turul palju pakkumisi, milles reklaamitakse null-intressi. See aga ei tähenda, et krediidi kulukuse määr või laenukulu oleks kliendile alati null. Sageli on selliste pakkumiste puhul laenul näiteks suuremad lepingu- või kuutasud ja kokkuvõttes ei pruugi selline laen olla soodsam. Kauba ostmisel järelmaksuga tasub nullprotsendilise intressi puhul jälgida, et kauba hind või nõutavad lisateenused ei teeks ostu lõppkokkuvõttes kallimaks.

Siit on näha, et teise pakkumise intress on küll viie protsendi võrra soodsam, aga lepingu- ja kuutasu tõttu tuleb nii krediidi kulukuse määr kui krediidi kogukulu kokku ikkagi suurem. See tähendab, et ainuüksi intressi põhjal laenu valida ei tohiks.

Suuremate laenusummade puhul mängib intressimäär olulisemat rolli ka siis, kui laenude lepingu- ja kuutasu erineb.

Igal pakkumisel peab olema märgitud krediidi kulukuse määr

Seaduse järgi on kõik laenuandjad kohustatud eraisikutele laenutooteid pakkudes välja tooma krediidi kulukuse määra. See tagab, et laenuvõtja teab, millele tema raha kulub ja kui palju laen talle maksma läheb. Laenuandja peab näitama reklaamides ja infomaterjalides oma laenude keskmist krediidi kulukust ning enne kliendiga lepingu sõlmimist ka kliendile tehtud konkreetse pakkumise kulukust. 

Kui on soov võtta laenu, siis hea viis saada parim pakkumine on võrrelda esmalt laenuandjate kodulehel välja toodud keskmist krediidi kulukust ning seejärel valida välja paar soodsamat varianti. Siis võib juba paluda neilt variantidelt pakkumisi ja langetada otsus soodsama kasuks.

Seejuures tasub jällegi meenutada, et pakkumised tuleks võtta täpselt samale summale ja ajale, sest vaid nii saad laenude võrdlemiseks kõige täpsema info. 

Igal pakkumisel välja arvutatud krediidi kulukuse määr võib erineda, sest nagu ka näidetes oli näha, sõltub see laenuandja tingimustest, laenuperioodist ja suurusest ning loomulikult ka kliendi krediidivõimekusest. Seepärast ongi hea küsida pakkumist mitmelt laenuandjalt ning valida enda jaoks soodsaim.

Jälgi kindlasti ka krediidi kogukulu

Krediidi kulukuse määra kõrval on sama tähtis näitaja krediidi kogukulu. See näitab ära eurodes, kui palju tuleb laenu kõikide tasudega kokku tagasi maksta.

Näiteks, kui üks laenuandja pakub 1000 eurot laenu nii, et krediidi kogukulu on 1500 eurot, tähendab see seda, et laen maksab kliendile 500 eurot. Teine laenuandja võib pakkuda soodsamat krediidi kulukuse määra ehk teistsuguseid laenutasusid, aga kui krediidi kogukulu on näiteks 1510 eurot, siis tuleb kliendile soodsam ikkagi esimene laen, sest kogukulu on väiksem. Seepärast tasub alati lisaks krediidi kulukuse määrale kontrollida, milline on krediidi kogukulu. 

Lepingutasu mõjutab samuti krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu. Näiteks, kui maksta lepingutasu kohe lepingu sõlmimisel, on krediidi kulukuse määr suurem. Kui see maksta pärast lepingu sõlmimist laenuperioodi vältel igakuiste maksetena, on krediidi kulukus väiksem.

Ometi tähendab see seda, et lepingutasu tuleb intressi tõttu kokku suurem, kui see oleks olnud lepingu sõlmimisel. Seega on krediidi kogukulu suurem. Sellistel juhtudel tuleb krediidi kulukuse määrast hoolimata valida selline variant, mis ka pikas perspektiivis odavam tuleb.

Krediidi kogukulu on kõige täpsem alus laenude maksumuse võrdlemiseks, aga seda saab kasutada vaid täpselt sama summa ja perioodi peale võetud laenude võrdlemiseks. Kui klient oskab jälgida nii krediidi kogukulu kui krediidi kulukuse määra, on kõige soodsama laenu leidmine lihtne.

Pankades on tarbimislaenude krediidi kulukuse määr väiksem kui mujal

Pankade tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli mai lõpus keskmiselt 20,52 protsenti. Muude krediidiandjate kulukuse määr aga lausa 46 protsenti. See tähendab, et parim ja soodsaim valik kliendile on võtta tarbimislaenu pangast, sest see on pea kaks korda odavam. 

Eestis on paika pandud ka krediidi kulukuse määra ülempiir ehk lagi, mis määrab, kui suur võib olla ühe laenu krediidi kulukus. Seda arvestatakse pankade viimase kuue kuu keskmise põhjal, mis korrutatakse kolmega. Niisiis ongi praegune lagi 61,56 protsenti. Tarbija huvide kaitsmiseks ei ole suurema kuluga laenude andmine lubatud.

Mida enne laenu andmist vaadatakse?

Nagu kõikide laenude puhul, peab pank esmalt kindlaks tegema kliendi krediidivõimekuse ehk tema võime laen tagasi maksta. Nii panga kui ka kliendi huvides on, et laenu igakuised maksed ei hakkaks kliendile üle jõu käima. Seega on panga roll anda kliendile head nõu ja tagada see, et klient jaksab laenu probleemideta tagasi maksta. 

Kõigepealt vaatab pank üle kliendi sissetulekud, väljaminekud, olemasolevad finantskohustused ning varasema maksekäitumise. Kohustuste alla arvestatakse muud olemasolevad laenud, krediitkaardid, aga ka näiteks mobiiltelefonide järelmaksud.

Nii selgitatakse välja, kui suur osa inimese igakuisest sissetulekust võiks kuluda laenumaksetele. Laenumaksetele ei soovitata kulutada pikaajaliselt rohkem kui 40 protsenti kliendi sissetulekust. Oluline on see, et kliendil jääks piisavalt raha üle ka muudeks kuludeks ning säästude kogumiseks. 

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.