Kui juba investeerimiseks läheb, tuleks ennekõike mõelda, kuhu ja millisel põhjusel sa oma raha paigutada soovid. Kuidas tagada portfelli hajutatus ning kas investeerimisel tasuks lähtuda oma põhimõtetest ja tõekspidamistest, räägib Luminor Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov.
Hajutamine toimub sageli vaid näiliselt
Skvortsovi sõnul on investeerimisel üks olulisemaid ülesandeid oma portfelli võimalikult hästi hajutada. See aga toob sageli kaasa levinud vea, mille vastu algajad investorid eksivad: ostetakse küll erinevaid aktsiaid, kuid need pärinevad sageli ühest ja samast sektorist.
“Võib juhtuda, et investori jaoks tundub energiasektor justkui hea valik, aga selle sektori aktsiate hinnad sõltuvad väga palju nafta hinnast. Ja kui nafta hind kukub, langevad reeglina korraga enamus selle sektori ettevõtete aktsiaid. Ehk sama risk mõjutab seega korraga kogu sektorit,” selgitas ta.
Niisiis võib selline näiline portfelli hajutamine kaasa tuua ebameeldiva tulemuse. Ent kuidas siis oma portfelli ikkagi eeskujulikult hajutada? “Kõige tähtsam on erinevate majandussektorite esindatus, sest alati läheb ühel sektoril paremini ja teisel kehvemini. Kui investor arvab, et ta näeb teatud sektori trende ette, võib ju ühte sektorit hoida portfellis ülekaalus,” rääkis Skvortsov.
Portfell võiks olla hajutatud ka erinevate riikide vahel. „Soovides saavutada geograafilist hajutatust, võiks portfelli jaotada arenevate ja arenenud riikide aktsiate vahel, kuna seal võib näha suuremat erinevust kui näiteks kahe Euroopa riigi aktsiate vahel,” soovitas ta.
Lisaks kipub osa investoreid arvama, et mida rohkem aktsiaid on, seda hajutatum on ka portfell. Ka see ei vasta Skvortsovi sõnul tõele. “See, kui mitu aktsiat portfellis on, polegi nii tähtis kui see, et need oleksid erinevatest sektoritest. Sul võib olla 20 aktsiat ühes sektoris, aga see on palju halvem variant kui 10 aktsiat erinevates sektorites,” märkis Skvortsov.
Valdkonna tundmine annab eelise
Ent kuidas ikkagi otsustada, kuhu oma raha investeerida? Skvortsovi sõnul on siin igal investoril võimalik kasutada üks hea eelis, mis seisneb eeskätt mõne valdkonna või sektori tundmises.
“Ühest küljest peaksid sa investeerimisel kasutama oma teadmisi ja oskusi, mis annavad teatud eelise: kui sa töötad näiteks biotehnoloogia ettevõttes ja tead täpselt, mis seal toimub, siis oskad ka selle valdkonna trende paremini analüüsida,” näitlikustas ta.
See aga toob kaasa teatud riski, kuna see, kui millegi käekäiku hästi teatakse, võib reaalsusest sageli väga kaugel olla. “Kui sul on lihtsalt põhimõte, et mingi sektor on maailma parim, ent numbrid seda ei näita, siis võib see hoopis saada strateegiliseks veaks,” märkis Skvortsov.
Skvortsov nentis ka, et oma arvamusele ja tõekspidamisele vastupidiselt investeerida võib osutuda inimestele keeruliseks ning seetõttu võiks põhilise osa portfellist moodustada laiem turg. “Hetkel on seda väga lihtne teha: sa võid osta ühe ETFi ehk sisuliselt maailma aktsiaturu indeksi, mis moodustab põhilise osa portfellist ja mida on väga lihtne hallata,” ütles ta.
Nii saab hajutatud portfelli kõrvale osta lisaks mõne sektori aktsia, mis investorit ennast huvitab ning mille käekäiku ta panustada soovib. “Kui on näha, et sinu põhimõtted ja ideed töötavad, on väga hästi. Samal ajal on ka risk hästi maandatud, kuna põhiline osa portfellist on laiapõhise turuindeksi investeeritud,” rääkis Skvortsov.
Luminor Pensionsi riskijuhi sõnul peab aga inimene olema investeerimismaailmas valmis pidevalt midagi juurde õppima ning vajadusel ka oma põhimõtteid muutma. “Investeerimise juures on tähtis, et sinu loodud strateegia töötaks ka pikemas perspektiivis ning seda ei peaks iga kahe päeva tagant muutma,” ütles ta.
Seega, kui on näha, et strateegia pikemas plaanis ei tööta, tuleb seda muuta. “Ent selleks, et plaanis veenduda, on siiski vaja oma plaani testida ning selle pinnalt vastavad järeldused teha,” julgustas ta.
