Luminori blogi

Mida teha, et inflatsioon su sääste ära ei sööks?

Paljud inimesed hoiavad oma sääste hoiustes või lasevad neil pangaarvel omasoodu tiksuda. See tähendab, et inimese teadmata kaotab kogutud summa iga aastaga inflatsiooni tõttu tasapisi väärtust. Ometi on kõigil võimalus oma säästud kasvama panna, kuid sageli on investeerimisega alustamisel takistuseks hirm, mis on tingitud vähesest finantskirjaoskusest. 

Luminori investeerimis- ja riskianalüüsi tiimijuht Anton Skvortsov räägib, kuidas majandada oma sääste võimalikult riskivabalt, aga siiski nende pealt kasumit teenida.

Iga kolme aastaga ühe iPhone’i võrra vaesemaks

Sageli paigutavad hoiustesse oma säästud just vanemaealised kliendid. Arvatakse ekslikult, et kui mul on 10 000 eurot arvel, siis sellega midagi juhtuda ei saa.

Ometi töötab majandus nii, et elu ja hinnad muutuvad iga aastaga järjest kallimaks ja selle tulemusel väheneb ka arvel seisva 10 000 euro väärtus. Summa jääb samaks, kuid poes ringi vaadates märkad, et saad endale selle eest järjest vähem lubada. 

Majandusspetsialistide hinnangul kaotad iga kolme aastaga 10 000 euro pealt ühe korraliku iPhone’i jagu raha. Võttes arvesse Eesti keskmise aastase hoiuseintressi, vastavalt Eesti Panga andmetele, siis 2017. aasta alguses 10 000 euro hoiustamisega alustanud ja iga aasta hoiust pikendanud inimene oleks 2020. aasta alguseks teeninud kokku 154 eurot intressi.

Samal perioodil tõusid hinnad aga ligi 9.7%, mis 10 000 euro puhul tähendab 970 eurost hinnatõusu. Ehk kokkuvõttes oleks raha hoiustades kaotanud kolme aastaga ostujõus üle 800 euro.

Peamine põhjus, miks inimesed oma säästude pealt tulu ei teeni, on vähene finantskirjaoskus, mis tuleb eriti selgelt esile vanemaealiste puhul.

Noorematel võib küll teadmisi rohkem olla, kuid neil pole jällegi kogunenud sääste, mida investeerida. Ühesõnaga neil, kel säästud olemas, ei ole piisavalt teadmisi, et nendega midagi ette võtta, ja neil, kel on paremad teadmised, ei ole jällegi sääste. 

Panga üheks ülesandeks on harida

Esimene samm nutika säästmise suunas on iseseisvalt uurida ja lugeda. Kindlasti tasub huvi ja küsimuste korral minna panka konsultatsioonile, sest pangast saad kindlasti parimad soovitused.

Kliendi huvide kaitse tagavad MiFID regulatsioonid, mis kohustavad panku pakkuma klientidele teenuseid lähtuvalt sellest, mis on kliendile parim, mitte pangale parim. Seepärast ei tasu karta, et lähed panka ja sulle määritakse pähe toode, mida sa tegelikult ei vaja. 

Nõustamist pakuvad kõik pangad ning ainuüksi konsultatsioonil käimine ei kohusta sind millekski. Saad lihtsalt rääkida, küsida, seada eesmärke ning oma rahaasjad paremini paika panna. 

Muidugi ei tähenda ka teadmiste olemasolu, et inimene ilmtingimata targad või õiged valikud langetab, sest säästmine on psühholoogiliselt raske. Säästmine on natuke nagu kaalujälgimine – sageli ei suudeta kiusatustele vastu panna – olgugi, et teatakse väga hästi selle olulisust. 

Kui ei riski, ei saa tootlust

Inimesed, kes ei taha investeeringutega kaasnevaid riske võtta, eelistavad pigem hoiuseid, millel on küll minimaalne risk, kuid seetõttu ka madalad tootlused.

Hoiuse usku inimesed võiksid eelistada sellisel juhul vähemalt pikaajalisemaid hoiuseid, millel on veidi kõrgemad intressid. Investeerimisega kaasneb alati teatav risk, kuid seda kaalutletult ja mõistlikult tehes tasub see end enamasti ära.

Teine veidi väiksema riskiga investeering on võlakirjad ja võlakirjafondid, kuid nende puhul tuleb kindlasti jälgida, et investeeringuportfell oleks hästi hajutatud ning kogu raha ei oleks paigutatud ühte fondi või võlakirja.

Ühisrahastusplatvormid on samuti üks variant kui seal targalt toimetada, arvestada riskidega ja neid korralikult juhtida. Teisalt on ühisrahastusplatvormid pigem kõrgemas riskikategoorias ja seepärast võiks need moodustada tagasihoidlikuma osa portfellist. 

Igati hea valik on III pensionisammas, kuhu ei pea raha koguma ilmtingimata ainult pensionipõlveks.

Tegemist on soodustusega fondiga, mille puhul saad järgmisel aastal oma sissemaksetelt 20% tulumaksu tagasi. III samba fondis saad alati raha soovi korral mõne päevaga kätte ning otsustad ise, kui palju ja millal sinna raha kannad. Kolmas sammas on pärandatav, mis tähendab, et raha ei lähe kuidagi kaduma ka inimese surma korral.

Kui tulumaksu soodustus on III samba fondide puhul täies mahus kasutatud, võib mõelda ka teiste investeerimisvõimaluste peale, nagu tavalised investeerimisfondid, börsil kaubeldavad fondid ja nii edasi.

Samas tuleb meeles pidada, et investeerida tuleb targalt ja läbimõeldult. Inimesel peab olema konkreetne investeerimisplaan, mida tuleb järjepidevalt järgida. Samuti peab investeerimisportfell olema hajutatud ja inimese riskitaluvusele vastav.

Targa investeerimise puhul on see hea viis kaitsta oma raha inflatsiooni eest. Näiteks oleks 2003. aastal maailma aktsiaindeksi (MSCI World Index) 10 000 eurot paigutanud investori portfelli väärtus 2020. aasta alguseks kasvanud 27 832 euroni. Samal perioodil kasvas 10 000 euro ostukorvi hind inflatsiooni tõttu 17 329 euroni.

See tähendab, et investori vara tegelik ostujõud kasvas üle 60%. Võrdluseks, sama perioodi jooksul oleks Eesti keskmiste intresside hoiustega teeninud vaid 3409 eurot intressi, mis tähendab lausa pea 30% vara ostujõu vähenemist.

Kõike seda arvesse võttes paneb pank inimestele südamele, et investeerimisel tuleb olla väga hoolikas ning vältida pettuseid. Tuleb olla väga tähelepanelik, kui keegi helistab ja pakub väga headel tingimustel investeerimisvõimalusi.

Kui tingimused tunduvad liiga head, siis võid olla enam kui kindel, et see on pettus. Kindlasti ei tohiks sellisel juhul jagada oma andmeid, sest nii kaotad vaid raha. Hea reegel on – kui ei ole kindel, küsi nõu asjatundjalt.

Kõige tähtsam on alustada

Kindlasti ei tasu mõelda, et kuna ma praegu palju kõrvale panna ei suuda, siis pole üldse mõtet alustadagi. Kui suudad kõrvale panna kasvõi paarkümmend eurot kuus, on see juba väga hea algus. Samuti räägib selline harjumus sinu kasuks, kui kunagi näiteks kodulaenu taotled – pank näeb, et oled säästnud ka siis, kui rahaga on kitsas. 

Eestis on säästmiskultuur veel natuke lapsekingades, kuid pangad töötavad püsivalt selle nimel, et parandada inimeste finantskirjaoskust ning aidata neil langetada õigeid valikuid. Kui Euroopas on hoiuste ja investeeringute osakaal enam-vähem võrdne, siis Eestis on kõige populaarsem variant jätkuvalt hoiused ning investeeritakse vähe. Siit on meil veel omajagu maad minna. 

Artikkel on informatiivse eesmärgiga, kajastab autori isiklikke seisukohti ning ei ole mõeldud investeerimisanalüüsina ega soovitusena müüa või osta konkreetseid väärtpabereid.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.