Esimene palk võib ootamatult kiiresti kuluda, kui selle otstarbeid pole ette planeerinud. Luminori kliendikogemuse juht Kristjan Jasinski selgitas, mida teha oma esimese palgaga ja kuidas arendada finantsdistsipliini.
“Haridusteekonna lõpuaastad on noore inimese elus üks rahaliselt kõige raskemaid perioode. Konkureerivad soov olla iseseisev ja sissetulekud, mis ei ole selleks veel alati piisavalt suured ja regulaarsed. Tööturule sisenedes on oluline koheselt kujundada hea finantsdistsipliin. Tulevikus aitab see edukalt vältida ettearvamatuid finantskohustusi, seada eesmärke ja elada mugavat igapäeva elu,” selgitas Luminori kliendikogemuse juht Kristjan Jasinski.
Hea finantsdistsipliini aluseks on omada pidevalt ülevaadet oma sissetulekutest ja väljaminekutest. Selleks on vaja koostada eelarve, kus on selgelt ära kaardistatud erinevad kuluallikad ja ka arvestatud säästmisvajadustega või vähemalt igakuiselt oma kulutused kriitilise pilguga üle vaadata.
“Üldtuntud eelarve koostamise reegel on 50/30/20 – 50 protsenti sissetulekutest läheb püsikulude katmiseks, näiteks üür, kommunaalkulud, toit, auto, erinevad püsitellimused, seejärel kulub 30 protsenti meelelahutusele ja muudele jooksvatele kulutustele, näiteks riided, ja ülejäänud 20 protsenti läheb säästudesse. Samas ei pruugi noorel esimene palk selleks piisavalt suur olla, mistõttu võib ka säästudeks jätta 10 protsentidest sissetulekust,” julgustas Jasinski. Eelkõige on oluline, et töötav noor kujundab juba varakult oma finantsdistsipliini ja annab endale aru, milleks on ja ei ole vahendeid.
Kõige raskem on leida meelekindlus, et igakuiste säästude arvelt ei kulutata lühiajalistele soovidele. “Selleks, et edukalt säästa ja vältida kiusatust säästusid ära kulutada, on vaja seada endale kindlad eesmärgid ning säästa igakuiselt,” selgitas Luminori kliendikogemuse juht. Kui on selged eesmärgid paika seatud, siis on ka lihtsam distsiplineeritult säästa.
Säästmine vastavalt eesmärgile
Säästmise eesmärgid saab seada lühikesele, keskmisele ja pikaajalisele perioodile. Lühiajalised eesmärgid on tavaliselt aastapikkused, näiteks puhkusereisiks kogumine. Keskmised langevad ühe ja viie aasta vahele ja pikaajalise üle viie aasta.
“Erinevate säästmisperioodide puhul tuleks kaaluda, kuidas on kõige mõistlikum koguda. Näiteks puhkusereisiks kogumisega saab hakkama ka, kui igakuiselt kindel summa kõrvale panna. Lühikese ja pikaajalise kogumisperioodiga eesmärkide puhul tasuks kaaluda, kas raha võiks panna kuskile säästmis- või investeerimiskontole,” lausus Jasinski. Näiteks kui on plaan koguda esimese kodulaenu sissemakseks, siis võiks kaaluda säästmis- või kõrge kindlusastmega investeerimiskonto avamist, kus raha ei kaota väärtust ja saab aegamisi kasvada.
Jasinski soovitas mõelda ka mingi osa säästude paigutamisele turvapuhvrit. “Turvapuhver aitab ettearvamatute olukordadega toime tulla, ilma et inimene tekitab endale suuri finantskohustusi juurde. Kui auto või mõni muu kallis kodutehnika katki läheb, ei pea selle parandamiseks või ostmiseks kiirlaenu või järelmaksu võtma, kui on olemas hädaabifond.”
Ta lisas, et turvapuhver aitab ka, kui peaks ootamatult töö kaotama. “Eesmärgiks võiks olla koguda endale turvapuhvriks 3-6 kuu palk, sest isegi kui uue töökoha leidmise väljavaated on head, võtab see üldjuhul siiski aega vähemalt paar kuud,” nentis Jasinski.
