Pankadele lisandub peagi oluline ülesanne – hinnata ettevõtete haavatavust kliimariskide suhtes ning anda nõu, kuidas seda vähendada, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.

Vastavalt uutele pangandusjärelevalve nõuetele hakkavad pangad 2023. aastast laenu soovivatelt ettevõtetelt ja organisatsioonidelt küsima varasemast rohkem andmeid, et hinnata nende tegevuse mõju keskkonnale. Kui investeerida tahtval ettevõttel on oma keskkonnamõju vähendamise strateegia juba varasemast olemast ning nende tegevuste kohta on esitada andmeid pangale ka tagasivaatavalt või kui ettevõte on nõus sellise strateegia teatud tähtajaks välja töötama ning eesmärgistama, siis on see kindlasti tugevaks argumendiks parematel tingimustel laenu saamiseks. Seega, kui organisatsioonis pole seni oma keskkonnajalajälje ja jätkusuutlikkuse peale mõeldud, siis tasub see esimesel võimalusel ette võtta. 

Eesmärgiks kliimariskide vähendamine

Miks seda üldse vaja on? Loomulikult kliimariskide vähendamiseks. See on miski, millega peavad tegelema kõik, kelle eluks on vajalik selle planeedi hea tervis. Nii ei saa ka pangad olla edukad maailmas, mis kukub kokku. Kui mõni klient pankrotistub kliimamõjude tõttu, siis mõjutab see ka meid. Pankade ülesanne on teha kindlaks kliimariskidele haavatavamad kliendid ja aru saada, kuidas neid toetada nende riskidega silmitsi seismisel. 

Kliimariskide hindamisel muutuvad ülioluliseks andmed, mis annavad meile võimaluse tugevate riskianalüüside loomiseks selle kohta, millised kliimariskid võivad realiseeruda mingi ajaperioodi jooksul. Eestis pole selliseid päris häid suurandmeid veel olemas. Me tegeleme aktiivselt sellega, et neid andmeid hakataks mõõtma, koguma ja raporteerima nii ettevõtete kui ka riigi tasemel. Näiteks kas sademeid võib mingis asukohas mingil ajal olla erakordselt palju ja millist mõju võib see avaldada põllumajandusettevõtetele. Teeme selliste andmete nagu sademed, üleujutused, pinnasekvaliteet jt kogumisel ja analüüsimisel üheskoos teiste pankadega koostööd Tartu Ülikooli teadlastega.

Kasutamata võimalus idufirmadele

Kliimariske hinnata võimaldavate korralike andmebaaside tekkimisel on üks probleem see, et enamus andmeid pole üheselt defineeritavad ja masinloetavad ega ka sarnase metoodikaga kogutud. Väga suureks abiks oleks ühe sellise idufirma teke, kes suudaks vajalikke hea kvaliteediga andmeid koguda ja konsolideerida. Panku aitaks sellise andmebaasi olemasolu väga, kuna vajame kvaliteetseid andmeid oma igapäevatöös otsuste langetamisel. Näiteks oleks meil hoonete renoveerimisinvesteeringute taotlusi töödeldes vaja teada hoonete kohta aadressi, energiamärgist, primaarset energiatarbimist ja ka tema asukohale spetsiifilisi keskkonnariski tegureid. 

Korralikud andmebaasid aitavad meid ka klientide nõustamisel. Pankadel on kliimatemaatikas oluline roll oma klientide toetamisel vastavate teadmisega, sest kuigi keskkonnateemad pole kellegi jaoks enam uued, on küsimusi siiski veel palju. Positiivne on see, et inimesed juba oskavad küsida.  

Me peame kliendile selgitama, mida tähendavad teatud Euroopa Liidu direktiivid ja aru saama, kas nad on selle direktiiviga vastavuses või mida nad peavad veel tegema, et olla vastavuses. Ka siin oleks ühtsest andmebaasist abi. Näiteks tuvastamisel, kas mingi ettevõte vastab kohalikele jäätmekäitlusnõuetele. Suur murkeoht on ka see, et direktiivid pole kirjutatud tavainimesele arusaadavas keeles, sageli arutame koos juristide ja muude tippspetsialistidega, et mida need nõuded kohalikes oludes täpselt tähendavad.

Samuti saab riik senisest rohkem aidata näiteks informeerimisega. Alustame kasvõi sellest, kuidas ühistud saaksid oma katustele päikesepaneelid panna. Mida selleks on vaja, kust alustada, milliste nõuetega arvestada? Selles osas võiks teavitustöö olla aktiivsem. Teiseks tuuleenergia teema. Kui maaomanikul on maa, kas ja kuidas ta saab sinna oma väikese pargi püsti panna? Või sama biogaasitootmisega. Kuidas põllumeestele tekib teadmine, kuidas sellega alustada, millal see ära tasub jne. Võimalusi oma tegevuse jätkusuutlikumaks muutmiseks on palju, aga ettevõtjate jaoks on ka palju küsimusi.  

Rohelisemale ettevõttele soodsam laen

Usun, et keskkonnateemadega tegelemise vajalikkust ei pane enam keegi kahtluse alla. Viimane IPCC raport näitas, et selle aastakümnendi lõpuks on maakera keskmine temperatuur kraadi võrra kõrgem ning põhja- ja lõunapoolus polegi enam täielikult jää all kogu aasta. See on katastroofiline ja näitab, et peame keskkonnateemadega kiiresti edasi liikuma. 

Ettevõtete keskkonnamõju on teatavasti väga erinev. Pangana küsime kõrgema riskiga sektorite klientidelt, et nad esitaksid meile üleminekuplaani, kuidas nad muudavad end keskkonnasäästlikumaks. Eesmärk pole see, et nad kohe kiiresti sellesse investeerima hakkaksid, vaid asja mõte on eelkõige panna ettevõtted ja eraisikud teemale rohkem mõtlema ning kaardistama oma olukorda. 

Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et üldjuhul nende jaoks, kellel on kõrgem kliimarisk, muutub ka laen kallimaks. 2025. aastal avaneb Euroopa Liidu poolt vastav fond end keskkonnasõbralikumaks muutvatele ettevõtetele soodsama laenuraha saamiseks. 

Meil on eesmärgiks kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selleks jälgime tehingute emissioonide taset ning nende mõju Luminori kogu portfelli emissioonidele. Pangana ongi meie kõige suurem mõju keskkonnale läbi meie laenude ja investeeringute portfelli. Luminoris on eesmärgistatud, et aastaks 2030 peavad olema 700 miljonit eurot laenuportfellist rohelaenud. Üks võimalus selleks on majade energiatõhususe tõstmise finantseerimine.

Igaühe panus on oluline

Igaüks meist peab midagi kliimariskide vähendamiseks ära tegema. Iga ettevõtte tasandil tuleb proovida kasutusele võtta ringmajanduse põhimõtteid. Eestis on juba esimesi ettevõtteid, kes on mitu aastat pingutanud keskkonnasäästlikkuse nimel ja nüüd hakkavad nad nägema selle töö vilju, sest neile ollakse valmis maksma nende toodete eest kõrgemat hinda. Tõsi on see, et paljudel keskkonda säästavatel toodetel ongi hinnasilt suurem. Odavus ja võimalus kõike mõõdutundetult tarbida ei ole jätkusuutlik, me kõik peame ühel hetkel vaatama oma rahakotti ja tegema keskkonnasäästlikkuse investeeringuid ning otsuseid. Näiteks ostma elektri- või vesinikauto, panustama oma kodu energiasäästlikkusse ja võtma iga ostu puhul arvesse ka keskkonnaaspekte. 

Peaksime laiemalt, nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil, olema jälle julged nagu kunagi Tiigrihüppe ajal. Seetõttu otsustas ka Luminor liituda rohelist arenguhüpet taotleva koostööplatvormiga Rohetiiger. Usume, et tähtis on olla jälle uudishimulik ja katsetav ühiskond, mis võtab kasutusele uusi, keskkonnale kasulikke tehnoloogiaid. Siin on palju ära teha nii igal inimesel, igal ettevõttel kui ka laiemalt riigi tasandil, kus saab soodustada keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate loomist. Pangad aga saavad anda oma panuse rohetehnoloogiate arendamiseks soodsamaid investeerimisvõimalusi luues.