Luminori blogi

Miks ja kuidas investeerida kunsti?

Kunstil on väärtus, mida teistel varaklassidel ei ole.Shutterstock

Kuidas iseloomustada kunsti kui üht investeerimise võimalust ning millised on võimalused jaeinvestori jaoks, selgitasid Luminor Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov, Civitta kaasasutaja Riivo Anton ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja Kai kunstikeskuse tegevjuht Kadri Laas-Lepasepp.

Võrreldav teiste varaklassidega

Kunst kuulub alternatiivsete varaklasside hulka, mis tähendab, et sellega pole võimalik kaubelda börsil nagu aktsiate või võlakirjadega. Küll aga on kujutav kunst varade mahu poolest alternatiivsetest varaklassidest üks suurimatest.

“Nende kunstiteoste väärtus, kuhu inimesed on investeerinud, on ligikaudu 1,7 triljonit dollarit,” tõi Luminori Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov välja. Kunstituru kõige suurema osa moodustab kaasaegne kunst, sellele järgnevad impressionistlikud teosed ning seejärel alles vanade meistrite teosed.

Jaeinvestori jaoks võib tekitada küsimusi, milline on sellise varaklassi tootlus. Luminor Pensionsi riskijuhi sõnul on kõige suuremat tootlust näidanud kaasaegne kunst – kui kogu varaklassi tootlus oli 1985–2020 aastatel 8,3%, siis kaasaegse kunsti puhul oli selleks 11,5%.* 

“Kui võrrelda kunsti aktsiate või kinnisvaraga, siis võib öelda, et see tootlus on ligikaudselt võrreldav ka teiste jaeinvestori jaoks kättesaadavate varaklassidega. Samuti on kunsti hind näidanud teiste varaklassidega võrreldes paremat stabiilsust,” märkis Skvortsov.

Hajutatus ja ligipääs

Põhjuseid, miks kunsti oma investeerimisportfelli lisada, on erinevaid. “Näiteks võiks kunst sobida selleks, et portfelli hajutada, pakkuda teistsugust tootluse allikat ning kaitset inflatsiooni vastu,” tõi Skvortsov välja. “Siinkohal aga tuleb meeles pidada, et portfelli hajutamiseks oleks vaja osta mitte üks, vaid mitu kunstiteost,” lisas ta.

Ent millised on võimalused kunsti investeerimiseks? Skvortsovi sõnul võib investeering vajada üpris suurt algkapitali, kuid üheks võimalikuks viisiks on osta vähetuntud noorte kunstiteoseid, millel on reeglina väiksem hind.

“Siin aga tuleb arvestada riskiga: kas see, kelle teose sa valid, saab tulevikus tuntuks ning tema teoste vastu on suur nõudlus ehk kas sinu investeering sellest kasvab või mitte,” märkis Skvortsov. Ühtlasi tasub meeles pidada, et grupina suuremat tootlust näitasid ajalooliselt just kallimad kunstiteosed, võrreldes noorte kunstnike teostega.

Uued trendid kunstiturul

Luminor Pensionsi riskijuhi sõnul on viimasel ajal näha kunstiturul kaht uuemat trendi, mis aitavad inimestel ka väiksemate summadega investeerimist alustada.

“Üheks võimaluseks on väärtpaberistamine, mis tähendab, et fondihaldur valib sobivad kunstiteosed, laseb nende vastu aktsiad välja ning inimesed saavad neid enda portfelli paigutada,” selgitas Skvortsov.

Teiseks trendiks on digitaalsed token’id ehk teisisõnu NFT-d. Siin aga tuleb vahet teha, kas konkreetse NFT puhul on tegemist digitaalse kunsti või tavalise kunsti tokeniseerimisega. Digitaalse kunsti puhul on tegemist väga uue varaklassiga, mille turg ei ole veel kujunenud ning mille tõttu on riskid eriti suured ja sellega tuleks olla ettevaatlik.

Tokeniseerimise puhul on aga tegemist tavalise kunstiga, mille vastu lastakse välja digitaalsed tokenid, mis annavad omandiõiguse konkreetse teose osale. Selle abil saavad investorid väikeste summadega omandada osa kuulsatest kunstiteostest. 

Väärtpaberistamise ja tokeniseerimise olemust võiks võrrelda REIT-idega, tänu millele muutus jaeinvestoritele kättesaadavaks ka ärikinnisvara. “Kuna tänu REIT-ide tulekule toimus varaklassil korralik kasv, omab ka see trend hetkel väga suurt tähtsust, et kunstiturg seeläbi olulisemalt populaarsemaks muutuks,” märkis ta.

Olukord Eestis

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja Kai kunstikeskuse tegevjuhi Kadri Laas-Lepasepa sõnul on Eesti kunstituru tootlus olnud positiivne. “Viiendik kunstiteostest, millega tehinguid tehti, maksid alla 500 euro,” märkis ta. Eesti kunstikogujale on see positiivne uudis, kuna võimalik on osta kunstiteoseid ka odavama hinnaga,” märkis ta.

Eesti kunstituru hinnaindeksi andmebaasi kuulub veidi alla 10 000 kunstiteose. Umbes 40% töödest moodustavad modernse kunsti esindajad, mis on valminud Teise maailmasõja ja Eesti taasiseseisvumise vahelisel ajaperioodil. Enim kaubeldavateks kunstnikeks on vanad meistrid nagu näiteks Eduard Wiiralt, Kaljo Põllu ja Richard Uutmaa.

Ühtlasi kinnitas Laas-Lepasepp, et Eesti kunsti oksjonitel tehtavate tehingute arv ainult tõuseb ning iga oksjon teeb eelmisega võrreldes hinnarekordeid.

Kunstiindeksi andmetel on kõige kallimaks teoseks Johann Köleri maal “Tatarlanna Mšatka mõisa aias”, mis müüdi Vaal galerii oksjonil hinnaga 172 000 eurot. “Möödunud aastal ületas mitme Eesti kunstniku teose hind oksjonitel juba 100 000 euro piiri,” märkis tehnoloogiainvestor, kunstikoguja ja Civitta kaasasutaja Riivo Anton.

Kui 2019. aastal jäi oksjonitel tehtud tehingute arv 360 lähedusse, siis 2020. aastal oli selleks arvuks juba 420. Nagu öeldud, on märgata tõusu ka oksjonite kogukäibes: kui 2019. aastal oli selleks 1,1 miljonit eurot, siis möödunud aastal juba 1,9 miljonit. “Seega kasvab keskmine tehingu summa kiiremini kui tehtavate tehingute arv,” ütles Anton.

Kuidas alustada?

Kadri Laas-Lepasepa sõnul on kunstil kindlasti väärtus, mida teistel varaklassidel ei ole. Ent kust siis ikkagi alustada? “Kunsti tuleb vaadata, käia kunstinäitustel, kohtuda galeristidega, rääkida kogujate, kuraatorite ja kunstnikega. Tuleks mõelda, mida see teos inimese jaoks tähendab,” soovitas ta.

Samuti soovitas Laas-Lepasepp osaleda erinevatel kunstimessidel ning nende tulemusi analüüsida. “Alati saab nõu küsida või ise messil toimunust järeldusi teha, miks näiteks mingi teos just nii palju maksis,” märkis ta.

* Allikas: Citigroup: The Global Art Market and COVID-19

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.