Investori jaoks võib sageli tekitada küsimusi, miks toimub aktsiaturul üks või teine tõus ja langus. Millise informatsiooniga peaks investor kursis olema ning mis juhtub, kui vajalikke uudiseid ei jälgita, räägib Luminor Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov.

Vajadus sõltub suuresti portfelli koosseisust ja investeerimishorisondist

Skvortsovi sõnul sõltub uudiste jälgimise vajadus suuresti sellest, millised instrumendid investori portfelli täpsemalt kuuluvad. “Kui investor on paigutanud vara laiemaid turuindekseid järgivatesse ETFidesse ning investeerib suhteliselt passiivselt ja pikaajaliselt, siis polegi palju vaja teada ​​– piisab sellest, kui hoida end kursis, mis maailmas toimub või millised trendid majanduses parasjagu valitsevad ning lasta investeeringutel rahulikult kasvada,” rääkis ta.

Aga mida spetsiifilisemaks muutub portfell ning mida aktiivsemalt soovib inimene kaubelda, seda rohkem informatsiooni on temal vaja aktiivselt jälgida. 

Kui investor on pööranud pilgu mõne konkreetse ettevõtte aktsia poole, tuleks aktiivselt jälgida nii seda ettevõtet kui ka selle konkurente puudutavat uudisvoogu. “Kui mõni oluline uudis välja tuleb, võib see ettevõtte hinda päris palju mõjutada. Seetõttu tuleks uudiseid kindlasti jälgida, et investor midagi ootamatut maha ei magaks,” märkis ta.

Kuigi inimene ei pruugi esialgu sellele mõelda, tuleb Luminori riskijuhi sõnul siiski teadvustada, et uudisvoo jälgimine võib olla küllaltki ajamahukas. “Selleks, et ennast oluliste uudiste ja trendidega kursis hoida, kulub üsna palju tunde, kuid investorid kipuvad seda aega tõepoolest alahindama,” kinnitas ta.

Tuleb aru saada, mis on hea info ja mis mitte

Et investeerimine on parasjagu väga kuum ning erinevaid “spetsialiste” leidub palju, on see kaasa toonud olukorra, kus erinevat informatsiooni on isegi liiga palju. “Võib osutuda raskeks aru saada, milline info olemasolevatest andmetest on müra, millele ei tohiks üldse tähelepanu pöörata ja milline on päriselt väärtuslik ja abistav informatsioon,” nentis ta.

Kuid mis juhtub ikkagi siis, kui investor otsustab uudiseid mitte jälgida? “Kui aktsia hind järsult kukub ja inimene ei tea, mis täpsemalt juhtus, võib ta hakata muutusele reageerima oma emotsioonide, mitte ratsionaalse analüüsi põhjal. Mõni langus võib näiteks olla väga lühiajaline, mõnikord aga võib langust põhjustada sündmus, mis mõjutab ettevõtet negatiivselt väga pika aja jooksul, ja sellest sõltub ka optimaalsete edaspidiste tegevuste valik,” selgitas ta.

Pilk tuleks suunata konkreetse valdkonna trendidele

Algajates võib tekitada küsimust, kas pidev uudiste lugemine annab siis ühel või teisel juhul investorile teatava eelise. Skvortsovi sõnul see ilmtingimata tõele ei vasta, kuna uudiseid loevad niikuinii kõik, sealhulgas oskavad seda juba teha ka arvutid. “Selles mõttes ei anna uudiste lugemine tõepoolest eelist, kuid investor võiks olla siiski nendega kursis, et ta midagi tähtsat maha ei magaks,” ütles ta.

Seega võiks pilgu fokuseerida pigem konkreetse valdkonna või sektori tuleviku trendidele. “Väga oluline oleks tutvuda erinevate tulevikuprognoosidega ja vaadata kriitilise pilguga erinevaid analüüse. Kuid ka siin on oht: milline siis ikkagi on hea analüüs ja milline mitte? Nende eristamine võib valmistada peavalu, kuna nii-öelda analüütikuid on tänapäeval väga palju,” selgitas Skvortsov.

Tulevikuprognoosidel on aga üks selge eelis. “Kuna uudis on mingis mõttes juba vana info, siis tulevikuprognoos aitab suunata pilgu kaugemasse tulevikku ning seda jälgides on investoril võimalik saada enda jaoks parem tulemus,” rääkis ta.

Kindlasti võiks tähelepanu pöörata sellele, kui mõni ettevõtte teatab fundamentaalsest muutusest oma strateegilises plaanis. “Kui investor näeb, et see uus suund võiks tuua kaasa kasvu, siis võib-olla tuleks sellesse ettevõttesse ehk rohkem investeerida ja osta aktsiaid juurde,” näitlikustas riskijuht.