Luminori investeerimistoodete ja -teenuste juhi Siim Uusma sõnul on eestlaste rahatarkus järgemööda paranemas ning oluliselt paremas seisus kui 10 aastat tagasi. Siiski kipub vajaka jääma teadlikust eelarve planeerimisest ja kriitilisest pilgust, mille abil igakuiseid kulutusi hinnata – seda enam, et teatud sorti kulutusi on võimalik lihtsa vaevaga vältida.
Kulud ja tulud kontrolli alla
2023. aastal hindas oma finantsteadmisi kõrgeks või väga kõrgeks 22% Eesti inimestest. Kõige positiivsemalt hindasid oma teadmisi 20–29-aastased Eesti noored. “Ehkki rahatarkuse poolest paistavad positiivsemalt silma just noored inimesed, mis on iseenesest väga tervitatav, tuleb siiski küsida, kuidas on olukord teiste inimeste hulgas,” möönis Uusma.
Kuigi finantsteadmisi juurutatakse järjest rohkem just haridusasutustes, ei pruugi saadud teadmised olla korrelatsioonis inimeste tegeliku finantskäitumisega. Nimelt jääb eestlastel sageli vajaka eesmärgistatud tegevusest oma igakuise eelarve planeerimisel.
Ent kuidas karisid vältida ning raha paremini juhtida? Eksperdi hinnangul tuleks kõigepealt heita kriitiline pilk oma sissetulekutele ja väljaminekutele. “Kõige tähtsam on aru saada, palju raha sisse tuleb ning kui palju on seda vaja kohustuslike kulutuste katteks. Seejärel võiks endale luua kulude jaoks eraldi kategooriad ning hinnata, kui palju raha nendele päriselt kulub,” juhendas ta. Siinkohal on abiks nii Exceli tabel, mõni telefonirakendus kui ka lihtsalt klassikaline pliiats ja paber.
Emotsiooniostud hammustavad eelarvest piraka tüki
Niiviisi analüüsides saab üsna kiiresti selgeks, millise osa väljaminekutest moodustavad kulud, mida oleks tegelikult võimalik vältida. Eriti puudutab kulude analüüsimine aga emotsioonioste, mille küüsi langetakse näiteks atraktiivse reklaami või sihitud reklaami tõttu. Just emotsiooniostud on Uusma sõnul üks peamisi kulukategooriaid, mis tuleks rahaasjade puhul kontrolli alla saada.
“Inimene on emotsionaalne olend ning on igati inimlik, et aeg-ajalt tahaks raha kulutada ka asjadele, mis pakuvad häid emotsioone. Küll aga tuleks ägedate reklaamidega olla ettevaatlik, sest nende tulemusel sooritatud ostud võivad eelarvest üsna suure tüki hammustada.”
Kuigi sellised pealtnäha väikesed väljaminekud tunduvad vähetähtsad, saab vaid paarist bensiinijaamast ostetud kohvist ja mõnest e-poe tellimusest kiiresti kokku kolmekohalise summa. Sellise olukorra vältimiseks võiks eksperdi sõnul kasutada lihtsat nippi, mis on paljudele tuttav juba lapsepõlvest.
“Ka täiskasvanueas võiks iseendale määrata nn taskuraha, mida näiteks ühe nädala jooksul emotsiooniostudele kulutada võib – seda põhjusel, et nädalate kaupa on lihtsam raha liikumist jälgida. Selline iseenda juhtimine ja kulutuste reguleerimine aitab emotsioonioste tagasi hoida ning paremini mõista, kuidas ja kuhu raha liigub,” kinnitas Uusma.
Väldi äärmustesse kaldumist
Ent kui kaugele tuleks rahaasjade reguleerimisega minna? Ehkki maailmas on näiteid, kus väga range kulude kokkuhoiuga saavutatakse teatud perioodi jooksul finantsiline heaolu, ei pruugi äärmusteni reguleeritud lähenemine olla mõistlik. Seetõttu võiks igakuises eelarves ruumi jääda ka meelelahutuse ja teiste toredate tegemiste jaoks, mis rõõmu pakuvad.
“Kindlasti on minu hinnangul jätkusuutlikum ja isegi soovitatav, et igakuises eelarves oleks ka kulurida, mis on mõeldud just vaba aja veetmise jaoks – nii ei võeta kinno minemiseks või raamatu ostmiseks raha kuskilt mujalt, vaid ikka sealt, mille jaoks see raha mõeldud ongi,” märkis Uusma.
Seega võiks igakuise eelarve planeerimisel läbida neli erinevat etappi:
- Kui palju raha sisse tuleb? Arvuta välja, millised on sinu või sinu leibkonna sissetulekud.
- Millised on kohustuslikud väljaminekud? Arvuta välja, millise osa moodustavad igakuisest eelarvest kohustuslikud kulud, sealhulgas näiteks laenud, liising, kommunaalkulud, telekommunikatsioon jpt.
- Kui palju soovid kõrvale panna või investeerida? Ehkki investeerimine ja säästmine on igaühe puhul veidi erineva määraga, on soovitatav, et paigutaksid ühe osa rahast näiteks meelerahufondi või oma investeeringutesse.
- Milline summa jääb alles? Selle summa võid jagada ära näiteks nelja nädala peale – nii saad enda väljaminekuid paremini juhtida ning väldid suurte kulutuste tegemist.