Sobiva kinnisvara leidmisel tuleks pöörata pilk ka tulevikku ning mõelda rahatargalt läbi, missugune kinnisvara võiks tulevikus oma väärtust kasvatada. Luminori eraisikutepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul on kinnisvara selline investeering, mis on paljudele eestlastele sillutanud teed finantsvabaduseni. Ent milline kinnisvara kasvatab väärtust ja milline mitte?
Küsimus pole väärtuse kasvatamises, vaid kasvu kiiruses
Tanel Rebase sõnul on Eesti kinnisvara hind kasvanud viimase 10 aastaga umbes 8% aastas. Sellegipoolest leidub kinnisvaraturul ka selliseid objekte, mille väärtus kasvab keskmisest veidi aeglasemalt. Ent milline kinnisvara siis valida, kui soov on vara väärtust kasvatada?
“Tegelikult kasvab ajas igasuguse kinnisvara väärtus – pigem on küsimus selles, kui kiiresti ja millise aja jooksul see toimub,” sõnas ta. Teisisõnu on kinnisvara valimise puhul võimalik langetada valik, mõeldes olevikust kaugemale ehk sellele, milline võiks olla korteri või eramu väärtus tulevikus.
“Kindlasti kasvab ajas rohkem sellise kinnisvara väärtus, mis on nõutum ehk suuremale hulgale kättesaadavam ja taskukohasem – näiteks korter suurlinnas, eeskätt teatud linnaosades, kus inimestele meeldib elada,” märkis Rebane.
Siiski tuleb arvestada, et tänaseks on Eesti kinnisvarahinnad jõudnud rahvusvahelises võrdluses teiste Euroopa riikidega sarnasele tasemele, mis tähendab, et sarnases tempos hinnatõus Eestis enam jätkuda ei saa.
“Kui osta korter Kalamaja uusarendusse ja eeldada, et selle hind võiks tulevikus kahekordistuda, siis nii suuri lootusi hellitada siiski ei tasu, kuna lähtepunkt on juba praegu väga kõrge – seda põhjusel, et Eesti kinnisvarahindade kasv on olnud Euroopa Liidus kõige kiirem ning kinnisvara kättesaadavus on seetõttu muutunud kehvemaks.”
Väärtust kasvatavad ka väikelinnade korterid
Ehkki Tallinnasse ja Tartusse kinnisvara soetamine on suurema tõenäosusega tulevikus väärtust kasvatav investeering, ei pruugi suurlinnad olla ainus hea võimalus. “Kuna Eesti on väike, siis on alati võimalik leida erandeid – näiteks on paljudes väikelinnades kasvanud kinnisvarahind keskmisest oluliselt kiiremini või hoopis vastupidi, märksa aeglasemalt.”
Paljuski on see Rebase sõnul tingitud piirkonna üleüldisest arengust, aga ka demograafilistest näitajatest. “Kinnisvarahind kasvab kiiremini piirkondades, kus on näiteks rohkelt ettevõtteid ning demograafilised näitajad suurenenud. Selliseid piirkondi üritavad leida ka üüriinvestorid, soovides seeläbi vara väärtust kasvatada,” märkis ekspert.
Kuivõrd suur hulk eestlasi on finantsvabaduse saavutanud tänu kinnisvarale, on Tanel Rebase sõnul näha, et kinnisvara puudutavates otsustes ollakse järjest rahatargemad. “Kuna finantsvabadus ja rahatarkus on muutunud paljude jaoks igapäevaseks jututeemaks ning rahatarkust integreeritakse järjest rohkem ka õppeprogrammi, on üleüldine tase kindlasti tõusnud.”
See on ka põhjus, miks suur hulk inimesi otsustab investeerida just kinnisvarasse. “Kuna kinnisvara on võimalik soovi korral müüa, üürile anda või parema vastu välja vahetada, on see paljude jaoks olnud tee finantsvabaduseni,” kinnitas ta.
Heaks näiteks on Rebase sõnul ka jõukamad inimesed, kes võiksid investeerimiseks sobiva kinnisvara soovi korral välja osta, kuid võtavad sellegipoolest laenu. “Kui maksta laenu eest intressi näiteks 4%, ent võimalik on osta ka võlakirju, mis pakuvad tootlust 8–10%, siis lihtne arvutuskäik näitab, et mõistlik on võtta laen ning jätta olemasolev raha tulusamateks investeeringuteks – see täidab paremini tootluse eesmärki.”
Seetõttu on finantsvabaduse poole küündimine paljude jaoks eesmärk, mille poole püüelda. “Kui niimoodi jätkata, siis ühel hetkel on inimesel olemas piisavalt passiivse tulu allikaid selleks, et vanemas eas nendest finantsvabana hästi ära elada,” sõnas Rebane.
