Sobiva pensionifondi valimine ei pruugi olla lihtne ning põhjustab asjatundmatutes sageli segadust. Ehkki halba pensionifondi pole olemas, võib siiski astuda teadlikke samme selleks, et teha valik just sinule kõige sobivama variandi kasuks. Mille põhjal otsustada ning mida kiputakse valiku juures alahindama, selgitab Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Tee eakohane valik

Vahur Madissoni sõnul leidub Eestis erinevaid kolmanda samba pensionifonde, kuhu regulaarselt koguda. Nende kohta saab kõige parema ülevaate Pensionikeskuse kodulehelt. Ent mille põhjal valik langetada, kui teadmisi napib? “Eelkõige on oluline, et pensionifondi valik oleks tehtud eakohaselt – see tähendab, et oluline on pensionini jäänud aastate arv.”

Kuna igasuguse investeerimise juures mängib rolli aeg, määrab see ära ka pensionifondi strateegia. “Seetõttu on lühema investeerimishorisondiga pensionifondide puhul strateegia veidi teistsugune kui pikaajalise horisondi puhul. Strateegiast sõltub omakorda see, kas pensionifond investeerib täies mahus aktsiatesse või on orienteeritud hoopis rohkem võlakirjadele,” selgitas fondijuht. Nii investeerivadki kõrgema riskiga pensionifondid peamiselt aktsiatesse ning madalama riskiga fondid võlakirjadesse.

Milline fond sobib mulle?

Ent kuidas saada aru, milline pensionifond just sinu vanusega kokku sobib? Ehkki mõne pensionifondi puhul peegeldub see juba fondi nimes, ütleb lihtne rusikareegel, et inimesed, kellel on pensionini jäänud enam kui 10 aastat, võiksid otsuse langetada 100% aktsiatesse investeerivasse pensionifondi kasuks.

“Kindlasti on abiks iga pensionifondi põhiteabedokument, mis sisaldab infot konkreetse fondi kohta ning mille formaat on seadusega reglementeeritud. Asjast rohkem huvituvatel inimestel tasub tutvuda ka pensionifondi prospekti ehk alusdokumendiga, mis aitab näitajaid omavahel veel paremini võrrelda,” soovitas Madisson.

Halba pensionifondi on eksperdi sõnul raske leida, kuna kõik fondid peavad vastama seaduses ettenähtud nõuetele, mistõttu pole vaja karta, et kõrgema riskiga fond tähendaks suuremat ohtu. “Investeerimise vaates ei tähenda risk ohtu, vaid strateegiat, kuidas pensionifond turgudele panustab. Seega ei ole kõrgema riskiga fond mitte julgemate pärusmaa, vaid aktsiatesse investeeriv fond.”

Pensionifondi saab vahetada

Ehkki valitud pensionifondi ei ole mõistlik iga natukese aja tagant vahetada, tasub fondijuhi sõnul siiski hinnata, kas praeguse valiku puhul on kõiki tegureid kaalutud. “Sageli ei hinnata õigesti enda riskivalmidust – seetõttu on paljudel liiga madala riskiga fondid ning julgelt võiks fondi vahetada riskantsema vastu.”

Samas leidub Madissoni sõnul ka neid, kel on pensionini jäänud mõni aasta, ent pensioniks kogutakse jätkuvalt kõrge riskiga pensionifondis. “Pensioniea lähenedes tasuks kindlasti spetsialistiga nõu pidada, ehk tasub praegune fond madalama riskiga fondi vastu välja vahetada maandamaks riski, et aeg-ajalt esinev aktsiaturgude langus sattub just pensionifondist raha väljavõtmisega samale ajale,” märkis ta.

Tegu ei ole investeerimissoovitusega. Enne investeerimisotsuse tegemist peab iga investor ise põhjalikult kaaluma tehtava investeeringu finantsilisi, maksutemaatilisi ja juriidilisi asjaolusid, samuti kõiki riske. Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.