Luminori blogi

Millised on eduka investeerimise ehitusklotsid?

Väga headest teadmistest üksi on vähe kasu, kui neid ei suudeta praktikasse rakendada.Shutterstock

Dividendinvestor.ee eestvedaja Märten Kress kirjutab Luminori blogis, et fondijuht, finantsajakirjanik ja menuka raamatu „Raha psühholoogia“ autor Morgan Housel on öelnud järgmist: 

„Eduka investeerimistulemi ehitusklotsid on 50% ulatuses psühholoogia ehk investorkäitumine, 48% ulatuses finantsturgude ajaloo tundmine ja kõigest 2% ulatuses finantsteadmised“.

Kuidas siis nii? Kuidas selline asi võimalik saab olla? Kas investeerimisedu taga ei olegi siis suurepärased investeerimisideed ja teadmised finantsturgudest? Vastus on jah ja ei. Väga headest teadmistest üksi on vähe kasu, kui neid ei suudeta praktikasse rakendada. Teisisõnu – suurepärased teadmised meid sihile ei vii, kui meie kui investori käitumuslik pool ei lase neid teadmisi rakendada. Kohe kõigest lähemalt.

Kiire ja aeglane mõtlemine

Meie ajul on kaks erinevat mõtlemise süsteemi. I süsteem ehk see niinimetatud automaatsüsteem on kiirelt reageeriv ja nõuab meilt vähe pingutust. See süsteem reageerib alati esimesena kasutades ajus leiduvaid kiireid otseteid. Otseteedeks võivad olla näiteks sarnasuse, analoogia ja tuttavlikkuse otsimine.

Lisaks sellele on meie ajul ka aeglase mõtlemise süsteem. Seda kutsutakse sageli II süsteemiks ehk loogilise mõtlemise süsteemiks. See on nüüd see osa meie ajust, mille käivitamiseks on vaja teadlikku pingutust. Loogilise mõtlemise kasutamine nõuab tähelepanu suunamist mingi probleemi lahendamiseks. 

Meil endal on alati valida, kumba süsteemi me kasutame. Juhul, kui me teadlikku valikut ei tee, siis opereerib alati I süsteem ehk sarnasusele panustav automaatsüsteem. See on see kiirreageerimisrühm, mis jõuab sündmuskohale alati esimesena.

Kuidas saada arukaks investoriks?

Nagu öeldud, siis I süsteemi mõtlemine panustab tuttavlikkusele, sarnasusele ja analoogiale. See otsib meie jaoks kiireid lahendusi ja otseteid. Meie aju selline süsteem eksisteerib eesmärgiga lihtsustada otsustusprotsesse. 

Kindlasti on see õigustatud, kui vali autosignaal paneb meid kiirelt sõiduteelt ära hüppama. Võib-olla on see õigustatud ka hommikul riidekapist päevaks riideid valides. Samas investeerimistegevuses see enamasti nii ei ole. Investeerimistegevuses on meil vaja rakendada II süsteemi ehk loogilise mõtlemise võimekust. 

Kuidas seda siis teha? Siin on kolm nippi, mis aitavad sul saada paremaks investoriks.

1. Õpi tundma finantsturgude ajalugu

Alustame I süsteemi mõtlemise ehk niinimetatud kiirreageerimisrühma paremast välja koolitamisest. Kõik see info, mida sa loed ja uurid minevikus finantsturgudel toimunu kohta, laiendab sinu silmaringi. Teisisõnu, me loome põhjalikku andmebaasi, kust I süsteemi mõtlemine käib analoogiaid ja tuttavlikkust otsimas. Seega uurides minevikus toimunut, koolitame oma kiirreagerrimisrühma reageerima adekvaatsemalt.

Näiteks paar kuud tagasi alustanud investori jaoks võib -15% suurune aktsiaturu langus tunduda midagi täiesti ootamatut ja vallandada hirmutunde. Samas, kui arukas investor teab, et viimase 40 aasta jooksul oleme kalendriaasta sees kogenud -15% sügavusi languseid tervenisti 15 aastal.

2. Sea omale selged ja mõõdetavad eesmärgid

Üks hea nipp, kuidas meie aju loogilise mõtlemise süsteem tööle hakkab, on see, kui näitame talle numbreid. Seega kui me oleme omale koostanud tabeli, kus on kirjas meie pikaajaline eesmärk ja sellest tulenev igakuine investeerimiseesmärk, lülitub meie aju automaatselt loogilise mõtlemise süsteemile. See tähendab, et nüüd, pärast sellise tabeli vaatamist, on ka õige aeg analüüse ja investeerimisotsuseid teha. Meie aju on lülitunud II süsteemi mõtlemisele. 

Lisaks aitab eesmärkide kirjapanemine ja progressi jälgimine püsida meil paremini kursil. Finantsturud pakuvad ikka ja jälle üllatusi ning selgelt sõnastatud siht on siin suureks abiks.

3. Automatiseeri nii palju kui võimalik

Kindlate protseduuride sisse seadmine ja nende järgimine siis kui investeerimisotsuste tegemiseks arvuti taha istume, lülitab meie aju samuti loogilise mõtlemise süsteemile. Ega asjata ei ole pilootidel, kirurgidel ja paljude teiste elukutsete esindajatel oma tööd alustades silme ees kontrollnimekiri asjadest, mis on vaja ära teha (checklist). Näiteks mina kasutangi aktsiaanalüüse tehes varem valmis tehtud kontrollnimekirja asjadest, mida ühe ettevõtte kohta uurima pean.

Veelgi parem on see kui suudame olulise osa oma regulaarse investeerimistegevusest automatiseerida. See tähendab, et kui sõlmime püsimakse korralduse III samba pensionifondi või oma kogumiskontole, siis see tavaliselt on see aidanud püsida lihtsamini kursil. Eriti hea kui nüüd sealt kogumiskontolt saaks ka need investeeringud tehtud täitsa automaatselt. Just täpselt nii, nagu toimub pensionifondides. 

Praktikas on kasu sellest kui sõlmime püsimakse korraldused ja ostutehinguteks paneme omale kalendrisse meeldetuletused. Näiteks minu mobiiltelefoni kalender annab mulle iga kuu 1. ja 15. kuupäeval märku, et taas on aeg osta laiapõhjalisi aktsiatesse investeerivaid indeksfonde/ETFe.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.