Millised on investeerimisportfelli tasakaalustamise põhitõed?

Mis on tasakaalustamise puhul oluline?Shutterstock

Teema, millega paljud investorid varem või hiljem kokku puutuvad, on rebalanseerimine ehk portfelli tasakaalustamine. Mida kujutab endast rebalanseerimine? Millised on enamlevinud portfelli tasakaalustamise reeglid? Just nendele küsimustele vastab Luminori blogis alljärgnevalt dividendinvestor ja finantsblogija Märten Kress.

Portfelli tasakaalustamise olulisusest

Investeerimisportfelli rebalanseerimine ehk tasakaalustamine tuleb erainvestorite puhul päevakorda ennekõike erinevate varaklasside valguses. Oletame, et oleme seadnud eesmärgiks hoida poole oma varadest aktsiates ja teise poole laenudes (või võlakirjades). Kui investeerima asudes ongi see suhe kahe varaklassi vahel 50/50, siis aja möödudes kipub portfell tavaliselt eesmärkosakaaludest hälbima.

Põhjuseid võib selleks olla mitmeid – realiseeruvad krediidiriskid laenude/võlakirjade poolel, aktsiate hinnad teevad läbi suuri tõuse või languseid, investoritena saame oma investeeringutelt jooksvat tulu, mis tekitab portfelli rahajäägi jne.

Seega tasakaalustamise eesmärk ongi teatud regulaarsusega tuua erinevate investeeringute osakaalud taas tagasi esialgse eesmärkosakaalu juurde. Täpselt nõnda, et meie portfell ka reaalselt aastast-aastasse peegeldaks meie valitud investeerimisstrateegiat.

Tasakaalustamine ei pruugi toimuda ainult varaklasside vahel. Mõnikord on mõistlik kohandada positsioonide osakaalusid ka üksikute väärtpaberite tasandil. Näiteks juhul kui ühe välja valitud aktsia osakaal tõuseb kiire hinnaralli tõttu kogu portfellis 25% piirimaile, võib nii mõnigi investor tunda vajadust portfelli veidi korrigeerida. Lihtsalt seetõttu, et tagada piisav hajutatus.

Regulaarne võitjate müümine

Portfelli rebalanseerimisele heidetakse aeg-ajalt ikka ette, et tegu on regulaarselt võitjate müümist ja kaotajate ostmist praktiseeriva lahendusega. Nii mõnigi kord võib see vastuargument olla asjakohane, näiteks kui meil on õnnestunud välja valida tõelist tähelendu tegeva ettevõtte aktsia. Enamasti kehtib see siis üksiku väärtpaberi tasandil. Varaklasside tasandil kipub pikaajaliselt olema nõnda, et tagantjärele vaadates oligi mõistlik eilseid võitjaid müüa, sest tegu oli üpris kõrgelt hinnastatud varaklassiga.

Teisisõnu läbi regulaarse võitjate müümise ja nii-öelda eilsete kaotajate ostmise, toimub portfelli tasakaalustamise puhul alati suhteliselt kallimate varade müük ja soodsamate asemele ostmine. Seega tasakaalustamine on alati turu trendidele vastanduv tegevus.

Kaks peamist portfelli tasakaalustamise meetodit

Kõige lihtsam ja sageli erainvestorite jaoks ka kõige mugavam lahendus on portfelli tasakaalustamine fikseeritud ajavahemike tagant, näiteks üks kord aastas. Sisuliselt on tegu aastas korra portfelli jaotuse üle vaatamisega. Olgu selleks kuupäevaks 1. juuli või 30. november, kord aastas heidame pilgu peale eri varaklasside jaotusele oma portfellis ja viime ostu- ning müügitehingutega kõik osakaalud tagasi pikaajaliste sihtosakaalude juurde.

Selle meetodi plussideks on suhteline kuluefektiivsus (tasakaalustamise tehinguid tehakse harva), tegu on emotsioonivaba ja kergelt hallatava reegliga. Miinusena võib nimetada asjaolu, et mõnikord kirjutab see reegel ette ebaolulisena tunduvaid tasakaalustamise tehinguid. Näiteks juhul kui rebalanseerimise kuupäeval on portfelli jaotus soovitud 50/50 asemel 51/49, siis justkui peaks ikkagi tasakaalustama.

Siin tuleb appi piirmäärade ehk niinimetatud künniste paika panemine. See viib ka koheselt järgmise võimaliku portfelli tasakaalustamise meetodi juurde, milleks on investeerimispiirangutel põhinev tasakaalustamine.

Sisuliselt ongi tegu olukorraga, kus muutused varaklasside osakaaludes käivitavad tasakaalustamise tehingud siis kui ületatakse mingid kindlad paika pandud künnised. Juhul kui portfelli sihtosakaalud on 50/50 ja künnis on seatud 5% juurde, toimuvad tasakaalustamise tehingud ainult juhul kui ühe varaklassi osakaal on tõusnud üle 55% ja teise oma langenud alla 45%.

Rusikareegel tasakaalustamist käivitava künnise valikul on lihtne – see peab olema piisavalt oluline. Juhul kui eri varaklasside sihtosakaalud jäävad sinna minimaalselt 25-30% juurde, sobibki künniseks hästi 5% või ka 10%.

Portfelli tasakaalustamine kogumisfaasis

Praktikas võib teinekord olla mõistlik oma portfelli tasakaalustada hoopis nii, et suunata värsked säästud sellesse varaklassi, mis on oma eesmärkosakaalust kõige rohkem allpool. Teisisõnu osta mahajääjaid (laggards). Siin kehtib muidugi mitmeid eeldusi. Näiteks, et tegu on varaklassidevahelise tasakaalustamisega, mida püütakse laiapõhjaliste instrumentidega, eksisteerib mõistlik tõenäosus, et antud varaklasside puhul kehtib tagasipöördumine ajaloolise keskväärtuse juurde ja on olemas emotsionaalne valmisolek taluda mõne varaklassi pikaajalist langust/alatootlust.

Selline portfelli tasakaalustamise meetod ei vii meid küll koheselt ja kiiresti soovitud sihtosakaaludeni, kuid on oluliselt kuluefektiivsem, sest väldime täies ulatuses müügitehingutega kaasnevaid tehingutasusid.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võib öelda, et erainvestorite puhul on portfelli tasakaalustamisel kõige olulisem lihtsus ja kerge hallatavus. Tasakaalustamise reeglid võiksid olla võimalikult lihtsad, tehingute arv tasub hoida miinimumi lähedal ja kogumisfaasis tasub võimaluse korral müügitehinguid üldse vältida.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.