Negavatil Luminori eripreemia pälvinud SorDy soovib prügi sorteerimise massidesse viia: “See toetus päästis meie idee!”

“Meie hinnangul on meie loodud rakendus üks parimatest lahendustest, mille tegutsemist võiks riik järjepidevalt toetada,” ütles Astrid Rosenberg (paremal).Foto: Kadri Erlenheim

Kas oled seisnud nõutult prügikasti või -konteineri ees ning mõtisklenud, millisesse kasti äraviskamist vajav jäätisepaber, pudel või mõni teine pakend käima peaks?

See mure tõotab peagi toimiva lahenduse saada: hiljuti toimunud järjekordsel roheideede konkursil Negavatt pälvis eripreemia SorDy – rakendus, mis peaks prügi sorteerimise tegema kordades lihtsamaks ja mugavamaks kui kunagi varem.

Madal teadlikkus prügi sorteerimisel

Prügi sorteerimise probleem on vaieldamatult suur ja päevakajaline: eestlased on Euroopa ühed kehvemad prügisorteerijad, kuna paljudel puudub harjumus ja teadlikkus, kuidas prügi liigiti ja õigesti koguda ning sorteerida.

Samal ajal, kui Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus võtta olmejäätmeid ringlusesse 2035. aasta lõpuks koguni 65%, on Eesti riik aastaid püsinud olmejäätmete ringlusesse võtmisel madala 30% juures. 

SorDy sai idee autorite sõnul alguse tiimi liikmete endi kodusest olukorrast. “Vaatasime meie olmeprügikasti ning mõtlesime, et mis meid takistab prügi liigiti sorteerimast. Meie jaoks tundus prügi liigiti kogumine keeruline ning aeganõudev, kuna tihti olime segaduses, kuhu konkreetne kuuest erinevast liigist koosnev pakend panna,” kirjeldas ta.

SorDy soovib prügi sorteerimise viia massidesse, alustades laste teadlikkuse ja igapäevaharjumuste parandamisest. Foto: Kadri Erlenheim

Nii sündiski idee luua liigiti kogumise rakendus, mis näitab kasutajale, millisesse konteinerisse antud pakend panna tuleks. “Meie hinnangul on meie loodud rakendus üks parimatest lahendustest, mille tegutsemist võiks riik järjepidevalt toetada,” ütles ta.

Õige prügikasti väljaselgitamine toimib väga lihtsalt ja kiiresti: vaja on skaneerida vaid konkreetse pakendi triipkood ning seejärel ütleb SorDy rakendus, millisesse konteinerisse see visata tuleb. Rakenduse nimi tuleb Astridi kinnitusel sõnadest “sort” (i.k sorteerimine”) ja “diy” (i.k meisterdamine).

Soov on jõuda ka lasteni

Et Astrid on ametilt Häädemeeste keskkooli IT-õpetaja ja haridustehnoloog, mõeldi algusest peale ka sellele, kuidas jõuda lasteni ja nende kaudu lastevanemateni. “Rakenduse peamine idee on prügi liigiti sorteerimise lihtsustamine ning lisandväärtuseks on pakenditest meisterdamine: seetõttu korraldame koolidele ja lasteaedadele SorDy töötubasid, kus tutvume rakenduse abil jäätmete liigiti sorteerimisega ning meisterdame klaaspurkidest küünlahoidjaid,” rääkis ta.

Lisaks Astridile kuuluvad tiimi veel ka Urmot Rosenberg ja Elton Jets. Kui Astrid on SorDy tegemistes projektijuhi, turundus- ja kommunikatsioonijuhi ja töötubade korraldaja rollis, siis Urmot, kes on ametilt tarkvaraarendaja, on ka SorDy tegemistes seotud peamiselt tarkvaraarendaja rollis. Elton seevastu on ametilt Tori valla IT-spetsialist ning SorDy tegemistes on Eltonil täita arendusjuhi roll.

Rahaline toetus päästis suure idee

Kuidas aga sai esialgsest ideest teostus? Astridi sõnul algas kõik Negavati konkursist, kus pälviti koht kümne parima seas, ja Keskkonnakäpa konkursil, mis keskendub jätkusuutlikele lahendustele. “Negavati arendusraha toel saime luua rakenduse prototüübi, mida pidevalt testisime ja arendasime,” rääkis ta.

Negavati konkursilt toodi koju Luminori ja Balbiino eripreemiad, mis on tegijate jaoks väga suur tunnustus. Et rakenduse prototüübist on hetkel leitavad vaid need tooted, mille tiim ise käsitsi andmebaasi kandis, tõotab see tulevikus muutuda.

“Tänu rahalisele preemiale saame SorDy rakendust arendada piisaval määral, testida tuntud skaneerimislahendust ning osta ligipääsu andmebaasile, kus on andmed üle 30 miljoni pakendi kohta. Meie rakenduse abil leiab vaste peaaegu kõikidele erinevatele pakendi materjalidele,” rääkis Astrid.

Sellest, millal rakenduse päriselt telefoni alla laadida saab, annavad tegijad teada SorDy infokanalite kaudu. “Kindlasti võtab see üksjagu aega, kuna kõik tegevused tuleb eelnevalt läbi katsetada. Kuid ütlen ausalt: Luminori ja Balbiino toetus päästis meie idee!” sõnas Astrid Rosenberg.

Negavatt on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt korraldatav roheideede konkurss, kus saavad osaleda noored vanusevahemikus 18–30 aastat ja kelle algusjärgus idee aitab kaasa ressursside säästmisele ning looduskeskkonna hoidmisele. Juba teist aastat lööb ettevõtmises sponsori ja eripreemia väljaandjana kaasa Luminor. Selleaastane auhindade jagamine toimus 2. juunil. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.