Luminori blogi

Neli näidisstrateegiat oma pensioniraha ise investeerimiseks

Kuidas oma pensioniinvesteeringutest üldse mõelda võiks?Shutterstock

Käesoleval aastal jõustus pensionireform ja alates septembrist on kõigil soovijatel võimalik hakata oma II samba pensionivara ise investeerima. Kuidas oma pensioniinvesteeringutest üldse mõelda võiks? Kuhu ja kuidas need rahapaigutused teha? 

Selles Luminori blogi artiklis jagab kauaaegne fondijuht, erainvestor ja blogi dividendinvestor.ee eestvedaja Märten Kress nelja võimalikku investeerimisstrateegiat.

  1. Globaalne varade jaotus

Olgu enne konkreetsetesse strateegiatesse süüvimist öeldud, et tegu on näidisstrateegiate ehk niinimetatud mudelportfellidega. Valikuvabadust ja muutmisruumi on neis kõigis.

Nende strateegiate kõige suurem väärtus on see, et nende kõrvutamine paneb meid neid strateegiaid omavahel võrdlema ja kaaluma, milline võiks sobida just meile. Võib-olla on siin kirjas ka sinu lemmik, aga võib-olla kujuneb sinu jaoks sobivaim lähenemine hoopis kombinatsioonina kahest või kolmest näidisportfellist.

Igatahes esimeseks strateegiaks on globaalne varade jaotus. Laias laastus tähendab see strateegia seda, et võtame kõik finantsvarad, mida maailmal meile pakkuda on. Portfelli proportsioonid kujunevad ligilähedaselt vastavalt eri varaklasside turuväärtusele. Oluline on siinkohal mainida, et jutt on ennekõike väärtpaberite kujul esinevatest finantsvaradest.

Kaasates oma portfelli nii aktsiad, börsil kauplevad kinnisvarafondid, kulla, valitsuste võlakirjad ja ka ettevõtete võlakirjad, näeb globaalse varade jaotuse mudelportfell välja järgmine:

  • 60% globaalsed aktsiad,
  • 10% ettevõtete võlakirjad eurodes,
  • 20% euroala valitsuste võlakirjad,
  • 5% kuld,
  • 5% börsil kauplevad kinnisvarafondid.

Nagu öeldud, siis osakaale võib igaüks varieerida vastavalt enda eelistustele. Juhul kui sul on pensionile minekuni aega veel vähemalt 10–15 aastat, siis tea, et pikemaajalise kasvupotentsiaali omamiseks võiks aktsiainvesteeringute osakaal olla vähemalt 50%. 

  1. Globaalne aktsiaturu portfell

See on nüüd strateegia, kus 100% rahast läheb kõige kõrgemat kasvupotentsiaali omavasse varaklassi ehk aktsiatesse. Seega tegu on pigem riskialtile pensionikogujale sobiliku strateegiaga, kellel on pensionieani vähemalt 10–15 aastat aega.

Selle strateegia mõte on osa saada globaalse aktsiaturu tootluspotentsiaalist ja teha seda läbi indeksit järgivate fondide ehk kasutada niinimetatud passiivset investeerimisstrateegiat. Me teame minevikust, et aktsiaturgude ajalooline keskmine tootlus on jäänud vahemikku 8–12% aastas ja just nimelt seda pikaajalist tõusupotentsiaali nüüd püüdma lähemegi.

Sarnaselt esimesele strateegiale võtame kõik, mida maailma aktsiaturgudel meile pakkuda on ehk paigutame oma raha mõnda globaalse ulatusega aktsiafondi (ETFi). Seega 100% rahast läheb globaalsetele aktsiaturgudele. Mõnikord piisab selleks vaid ühe ETFi ehk börsil kaubeldava fondi soetamisest, teinekord on selleks vaja kahte-kolme.

  1. Globaalne aktsiaturu portfell pluss temaatiline investeerimine

Järgmine strateegia on koostatud nõnda, et globaalne aktsiafond moodustab meie tuumikportfelli, millele lisame mõne potentsiaalika majandussektori või valdkonna ettevõtetele keskenduva ETFi. Mõistliku riskide halduse ja tootluspotentsiaali valguses võiks investeeringute jaotus välja näha järgmine:

  • 70–80% globaalsed aktsiad,
  • 10–15% temaatiline fond 1,
  • 10–15% temaatiline fond 2.

Temaatiline fond võib siis muuhulgas olla mõni näiteks taastuvenergia, robootika, tervishoiu, e-spordi, elektriautode, e-kommertsi või ka digitaliseerimise valdkonna firmadele keskenduv ETF. Siin on valiku aluseks suuresti igaühe enda eelistused, tulevikunägemus ja võib-olla ka maailmavaatelised eelistused.

Selle strateegia suur pluss on see, et meil on paigas justkui igav, aga kindel tuumikportfell, millele siis võtame lisaks midagi, mis on pisut põnevam, paeluvam ja meie jaoks mingis mõttes oluline. Nõnda on oma investeerimisstrateegiaga oluliselt lihtsam pikaajaliselt kursil püsida.

  1. Globaalne aktsiaturu portfell pluss üksikaktsiad

Viimane näidisstrateegia lähtub eelmisega sarnasest loogikast. Parima võimaliku pikaajalise oodatava tootluse eesmärgil keskendub seegi mudelportfell 100% aktsiatele ja jällegi on tuumikuks mõni hästihajutatud laiapõhjaline globaalse ulatusega aktsiafond. Seekord tulevad täiendavad panused aga üksikaktsiate kujul. Strateegia jaotus näeb välja selline:

  • 75–85% globaalsed aktsiad,
  • 5–10% üksikaktsia 1,
  • 5–10% üksikaktsia 2,
  • 5–10% üksikaktsia 3.

Osakaale võib loomulikult muuta, kuid heaks tavaks hajutatuse saamisel on lähenemine, mille kohaselt tuumikfond moodustab kogu investeeringutest 75–85% ja üksikaktsiatele panustamiseks jääb 15–25% portfellist. Iga üksikaktsia osakaal võiks hajutatuse huvides jääda vahemikku 5–10%.

Mida selle strateegia puhul üksikaktsiaid valides silmas pidada? Ennekõike seda, et siin võiks tõesti tegu olla potentsiaalikate firmadega. Põhjus selleks on lihtne – meil ei ole mõtet eraldi aktsiatena välja valida keskmikke, vaid pigem ikka ekstra häid ja tugeva kasvupotentsiaaliga firmasid. 

Lahtiütleja: Tegu ei ole investeerimissoovitusega. Enne investeerimisotsuse tegemist peab iga investor ise põhjalikult kaaluma tehtava investeeringu finantsilisi, maksutemaatilisi ja juriidilisi asjaolusid, samuti kõiki riske.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.