Järgmise aastakümne üheks olulisemaks küsimuseks on see, kuidas pandeemia seljatamise järel kodanike varade väärtust võimalikult nutikalt kasvatada. Luminori peaökonomist Tõnu Palm selgitab, kuidas erineb eestlase varade jaotus euroopa keskmisest ning mida teha, et tulevikus paremini elada. 

Varade väärtus mõjutab oluliselt inimeste heaolu kasvu ning kindlustab toimetuleku võimalikes majanduskriisides. Samuti mõjutab inimeste pikaajalist toimetulekut see, kui hästi on suudetud koguda pensionipõlveks sääste, et elada väärikat elu ka kõrgemas eas. 

Eesti oli kriisiks valmis

Euroopa lõikes läbis Eesti koroonaviiruse epideemiast tingitud kriisi edukamalt kui mitmed teised riigid. Üheks põhjuseks on see, et kriisile eelnes kolm tugevat kasvuaastat, mis võimaldasid säästa nii riigil kui ka inimestel. Eesti kui üks kiirema kasvuga euroala riike oli kriisiks keskmiselt paremini valmis. 

Majanduse madalseis hakkas aprilli lõpus mööduma ning sarnaselt Põhjamaadele ja Saksamaale, tuli Eesti langusest võrdlemisi edukalt välja. Viiruse levik saadi kontrolli alla ning sellest tulenevalt suurenes ühiskonnas kindlustunne, tarbimine ning majanduse olukord on hakanud vaikselt paranema. 

Kriisist väljumisel on kõige olulisem langetada läbimõeldud otsuseid

Euroopa riikide majandust aitavad koroonaviiruse tõttu tekkinud sügavast langusest taastada madalad intressid, mis võimaldavad uusi investeeringuid ja tarbimise kasvu.

Varade seisukohast tähendavad soodsad intressid aga seda, et hoiused hakkavad kaotama väärtust. Kui inflatsioon Eestisse järgmisel aastal naaseb, kaotavad pikemas perspektiivis väärtust need varad, mis ei ületa tootluse poolest hinnakasvu. 

Selleks, et ühiskonna rikkust ja inimeste heaolu maksimaalselt kasvatada, võiks tuleviku prognoose arvestades homsete valikute ja plaanide peale mõelda juba täna. Eestil on soov jõuda järele riikidele, mis on sissetulekute tasemelt meist kaks korda edukamad, kuid see ei juhtu iseenesest. Säärane hüpe on võimalik vaid siis, kui inimesed langetavad mõtestatud otsuseid, millest paljud on individuaalsed. 

Eestlase varade jaotus erineb ülejäänud euroalast

Kui võrrelda teiste euroala kodanike viimase kahekümne aasta keskmist varade jaotust eestlaste omaga, siis joonistub välja oluline erinevus. Nimelt on enamik Eesti kodanike finantsvaradest investeeritud vähem tootlikesse hoiustesse. 

Hoiused on likviidsed ja loovad rasketeks aegadeks, nagu praegu, hea puhvri, kuid ei ole piisavad, et pikas perspektiivis sääste kasvatada. Positiivne on see, et eestlaste varade väärtust on aidanud suurendada kõrge osalus kinnisvaras, kuid negatiivne külg on see, et ülejäänud finantsvara on praegu investeeritud keskmiselt null intressi teenivatesse hoiustesse. 

Euroala kodanike puhul on vaid üks kolmandik finantsvarast paigutatud hoiustesse ning ülejäänud kaks kolmandikku on aktsiainvesteeringud, fondid, pensionid ja kindlustused. See tähendab, et kui üks kolmandik inimeste finantsvarast peaks kaotama väärtust, aitavad ülejäänud kaks kolmandikku pikas perspektiivis väärtust juurde luua. Kui investeeringud on tehtud targalt ja läbimõeldult, on ebatõenäoline, et kõik valdkonnad korraga väärtust kaotavad.

Investeerimine on kunst, millega tuleb helge tuleviku nimel tegeleda kõigil

Siinkohal tuleb mõista, et kui senine varade jaotus eriliselt ei muutu, on paljud inimesed tulevikus haavatavas positsioonis ning lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvab. See tähendab, et igaühel tuleb põhjalikult mõelda, et astuda esimesed sammud helgema pensionipõlve suunas. Selleks on tarvis nii pealehakkamist kui ka otsuste põhjalikku kaalumist. 

Esmalt tuleks mõelda, millised on need sammud ja valikud, mis on viimase paarikümne aasta jooksul inimese varade väärtust suurendanud ja millised kahandanud. Samuti tuleks läbi mõelda, millised on inimeste tarbimisega seotud valikud ja finantskohustused. 

Säästude kogumine ja pikaajalised investeeringud on suuresti individuaalsed valikud, sest investeerimine on nii raske töö kui ka kunst. Keskmine euroala kodanik on sellegipoolest suutnud säästude kogumiseks lisaks kinnisvarale investeerida ka hoiustest märksa tootlikemasse aktsiatesse ning sellega saavad jõudumööda algust teha ka eestlased. 

Ainuüksi riigi peale loota ei saa

Kindlasti ei tohiks teha seda viga, et loota pensionipõlves toimetulekuks vaid riigi peale. Oluline on, et iga inimene looks endale tulevikuks puhvri. Ka riigi praegused palgatoetused ei saa kesta igavesti ja nii ei ole ka alust eeldada, et riigi makstavad pensionid tulevikus Euroopa keskmisega võrreldes kasvama hakkaksid.

Need, kes ennustavad inimestele tulevikus riigi kulul helget pensionipõlve, ei vastuta tegelikkuses inimeste tuleviku heaolu üle. Parem ja helgem tulevik on igati võimalik ning seda toetab ka majanduse kasvupööre ning see, et oleme aprilli madalseisust juba jõuliselt paremuse poole liikumas.