Kui neli üksteisele täiesti võõrast õpetajat Tartumaa esimestel loometalgutel kokku said, ei osanud nad arvata, et sama päeva lõpuks on neist saanud peapreemia laureaadid. Nüüd, paar aastat hiljem õnnestus Digiõpsil pälvida 2022. aastal ka NULA inkubaatori 25 000-eurone starditoetus ja Luminori eripreemia. Ent kuidas see neljal ettevõtlikul õpetajal õnnestus?
Veebitunde võib anda ka tavaolukorras
Loometalgutel alguse saanud Digiõpsi saamislugu on pealtnäha uskumatu – näiteks polnud õpetajana töötaval Pille Lainel esialgu üldse plaanis osaleda, ent viimasel hetkel otsustas ta ümber ning liitus tiimiga, kes asus kohapeal tööle veebitundide rikastamise ideega. Koostöö sujus neljal liikmel lausa nii hästi, et päeva lõpuks oli õpetajatel taskus 3000 eurot ehk loometalgute peapreemia.
Siiski ei tõuku Digiõpsi idee sugugi igavate videotundide põnevamaks muutmisest, vaid puudutab märksa laiemat haridusvaldkonna murekohta. “Juba aastaid on räägitud sellest, et meie koolides pole piisavalt õpetajaid, mistõttu on lastele parima võimaliku hariduse võimaldamine muutunud teatud Eesti piirkondades väga keeruliseks. Samas on ka koolijuhid olukorras, kus õpetajaid ei jagu ning tuleb teha valikuid, kas ja kuidas lastele haridust võimaldada ning keda klassi ette panna,” nendib matemaatikaõpetaja Margot Semilarski.
Kui enne koroonapandeemia algust oldi videotundide osas skeptilised, siis Pille Laine sõnul muutus suhtumine just siis, kui kohapeal käimine polnud ajutiselt võimalik ning seetõttu tuli otsida muid võimalusi. “Kui pandeemia tõestas, et õpetada on võimalik ka veebi vahendusel, siis miks ei saaks tavaolukorras samamoodi tunde anda? Sellega saab vähendada nii õpetajate sõiduaega, hoida kulusid kokku kui ka võimaldada parimat võimalikku haridust, mida annab kvalifitseeritud aineõpetaja,” räägib ta.
Tänaseks ühise ettevõtmisega seotud Margot ja Pille valutavad eelkõige südant Eesti koolide sulgemise ja õpetajate nappuse pärast. “Kui sa oled väikese maakooli keemiaõpetaja, on sul ainult 4 tundi nädalas. Seetõttu tuleb töötada mitmes erinevas koolis, kuid see omakorda tähendab õpetaja jaoks nii rahalist kui ka ajalist lisakulu. Samas saaks õpetaja vajalikku koolitundi anda kasvõi teisest riigist või maailma teisest otsast,” kirjeldab Margot.
NULA inkubaator andis enesekindlust juurde
Loometalgud ei jäänud Digiõpsi esimeseks ega ka viimaseks vallutuseks – ehkki kohe pärast talguid sõideti kätt proovima Ajujahile, tunnistavad Margot ja Pille, et värskelt sündinud idee oli tol hetkel veel liiga toores. Siis aga hakkas silma NULA inkubaator. “Tänu Ajujahi kogemusele oli NULA inkubaatorisse kandideerimine veidi lihtsam, kuid sellegipoolest jäime esimesel katsel ukse taha – ilmselt selgitasime tookord natuke halvasti, mida me täpselt teha soovime,” mõtiskleb Margot. Niinimetatud “vigade parandus” õnnestuski edukalt teisel katsel, kui kogemust ja enesekindlust oli juurde kogunenud ning sõnum selgemast selgem.
“Lähenesime teisel korral inkubaatorisse saamisele väga teadlikult ning oskasime paremini selgeks teha, mida ja kuidas me teeme,” sõnab Pille. Nii läbis Digiõpsi naiskond pooleaastase inkubatsiooni, mille käigus juhendasid neid oma valdkonna parimad eksperdid ehk mentorid. Samas on naised väga tänulikud ka kaasteelistele, kelle idee arengule nad samuti tunnistajateks olid.
“NULA inimesed inspireerivad, suunavad kastist välja mõtlema ning aitavad asju teises valguses näha – saime sealt oma idee edasiarendamiseks nii palju tuge. Vahel tundub täiesti uskumatu mõelda, et me olime täiesti tavalised kooliõpetajad ja nüüd järsku tegeleme siin ettevõtlusega,” muheleb ta. “Just heade ideede keskel viibimine inspireerib ka ennast paremini tegutsema.”
Et NULA inkubaatori lõpus valitakse välja ideed, mis pälvivad 25 000-eurose starditoetuse, õnnestus Digiõpsil riisuda koor ning viia lisaks starditoetusele koju ka Luminori eripreemia. “See oli täiesti uskumatu, kuidas meie, tavalised kooliõpetajad, läksime ja võtsime kõik, mis võtta andis!” rõkkab Pille ning lisab, et just NULA inkubaator on andnud neile väga palju enesekindlust ja julgust edasiseks.
“Meil on hea meel, et saame olla NULA toetajate ringis ja toetada nii sotsiaalse ettevõtluse arengut Eestis. Eelmisel hooajal otsustasid meie töötajad anda 3000-eurose Luminori eripreemia Digiõpsile, mis leevendab teravat õpetajate puudust Eestis. Kuna nägime möödunud aastal, kui palju nutikaid ideid Eesti inimestel on, siis soovime nende elluviimisele kaasa aidata ning jätkame NULA inkubaatoriga koostööd ka tänavu,“ sõnas Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.
Kõik lapsed tahavad hästi õppida
Kuid mis seisab Digiõpsi tunniplaanis lähitulevikus? Et kõik asutajad töötavad täiskohaga haridusvaldkonnas, liitus tiimiga hiljuti ka tegevjuht, kellega koos uusi vallutusi ette võetakse. “Meie eesmärk on jõuda rohkemate koolijuhtide ja õpetajateni ning pakkuda kvaliteetset haridust kõigile Eesti lastele,” räägib Margot.
Veebitundide kasuks räägivad tema sõnul ka erinevad uuringud, mille põhjal on laste soovid ja vajadused väga individuaalsed. “Nii nagu kõigile ei sobi veebitunnid, ei sobi kõigile lastele ka tavaõpe, kuna lapsi on väga palju erinevaid ning kõigil on erinevad vajadused.”
Digiõpsi vajalikkust kinnitab ka liigutav edulugu, kus ühel Eesti väikesaarel osutus vene keele tundide andmine võimatuks, seda just aineõpetaja puudumise tõttu. “Kui me sellest kuulsime, võtsime kooliga ise ühendust ja pakkusime abi. Leidsime sobiva õpetaja, kes hakkas klasse õpetama veebi vahendusel ning õppeaasta lõpus kutsuti õpetaja isegi põhikooli lõpuaktusele. Seega võib õpetaja ja õpilaste vahel tekkida tugev side ka ekraanide taga.”
Kui hetkel annab Digiõpsi vahendusel veebitunde 11 õpetajat, siis nimekirjas on kokku veidi üle 30 inimese. “Õpetajatena soovime just seda, et klassi ette jõuaksid kvalifitseeritud aineõpetajad, sündigu see koolis kohapeal või veebis. Seega soovime tulevikus jõuda veel rohkemate koolijuhtideni, kuna senine kogemus näitab, et kõik lapsed tahavad hästi õppida ning igal Eesti lapsel peab olema võimalus saada maailma parimat haridust oma kodukohast,” sõnab Pille Laine lõpetuseks.
