Oled tõenäoliselt kuulnud, et pangalt ei tasu laenu küsida, kui ostetaval kinnisvaral puudub kasutusluba. Mis aga juhtub siis, kui tegemist on uusarendusega, mis on alles valmimas ning millel kasutusluba veel olla ei saagi, selgitab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Kasutusluba saab väljastada valmis objektile
Suur hulk kinnisvaratehinguid toimub tänases situatsioonis nii-öelda paberi peal. Kui aga vaadata erinevates kinnisvaraportaalides ringi, siis on ka täna müügis suur hulk kortereid, ridaelamuid ja maju, mille valmimistähtaeg ulatub 2023. aasta teise poolde. “See on täiesti tavaline, et kinnisvara broneeritakse tänases situatsioonis juba 1,5-2 aastat ette,” kinnitas Rebane.
Et aga kasutusluba väljastatakse valmis kinnisvarale, ent pank reeglina kasutusloata kinnisvarale laenu ei väljasta, võib põhjendatult tekkida küsimus, kuidas uusarenduste puhul sellesse olukorda suhtutakse.
“Arusaadavatel põhjustel pole uusarenduse puhul kasutusluba kohe olemas, sest selleks vajalikke kriteeriumeid pole müümise hetkeks täidetud,” sõnas ta. Ent kas see tähendab, et laenulepingu saab sõlmida alles siis, kui kasutusluba olemas on? Tegelikult mitte.
Pangad finantseerivad endiselt ka uusarendusse ostetava kinnisvara maksumust, andes kasutusloale konkreetse sätestatud tähtaja. Lihtsamalt öeldes: notariaalsesse lepingusse on märgitud, milliseks kuupäevaks majal kasutusluba olema peab. “Lisaks uusarendustele pannakse kasutusloale tähtaeg ka näiteks ehituslaenu puhul,” lisas Rebane.
Seega elavad uued omanikud vastvalminud kinnisvaras vahel juba sees ning kasutusluba väljastatakse hoonele alles paari kuu möödudes.
Mis saab, kui valmimistähtaeg lükkub?
Et aga ehitusvaldkonnas valitseva hinnatõusu ja tööjõupuuduse tõttu võivad tähtajad mõnevõrra nihkuda, lükkub mõnikord ka kasutusloa tähtaeg. Sellisel juhul tuleb viimasele pikendust küsida ehk panka muutunud olukorrast teavitada.
“Arvestades üleüldist turusituatsiooni, siis panga jaoks pole see kuigi suurem probleem ja tuleme reeglina sellistele päringutele vastu,” rääkis ta.
Siiski pole võimalik seda halval eesmärgil ära kasutada, pigem vastupidi: tagajärjed ei pruugi lepingu rikkumise korral olla kummagi osapoole jaoks meeldivad. Rebase sõnul on olnud mõningaid juhtumeid, kus arendaja ei täida kasutusloaks vajalikke kriteeriumeid.
“Sellisel juhul viib see vaidlus tavaliselt kohtusse, kus ostja ja arendaja omavahel selle küsimuse lahendama peavad,” selgitas Rebane. Sellegipoolest juhtub selliseid olukordi pigem vähe ning Eestis tegutsevad Rebase sõnul peamiselt pika kogemusega kinnisvaraarendajad, kellel selliseid probleeme ei esine.
