Kuigi maa ostmine võib esialgu tunduda lihtsamast lihtsam, on selle tehingu juures palju aspekte, millele võhik esimese hooga tähelepanu pöörata ei oska. Milliste põhitõdedega tuleb maatüki ostmisel arvestada ning kuidas dirigeerib ostuotsust selle sihtotstarve, selgitab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Hea maalapp maksab endiselt palju

Rebase sõnul ei saa salata, et maatükkide hinnad on väga erinevad ning hinna kujunemise juures sõltub väga palju konkreetsest piirkonnast ja asukohast. “Hea maa maksab endiselt väga palju – see on fakt. Küll aga on maatükkide turg väga volatiilne: tehingute arv kuus võib väga palju kõikuda, samuti on ka hinnad väga erinevad ning sõltuvad konkreetsest piirkonnast,” märkis ta.

Huvi maa ostmise vastu aktiveerub Rebase sõnul reeglina kevadel ja varasuvel, kus inimesed hakkavad rohkem ringi sõitma ning potentsiaalseid piirkondi lähemalt uudistama. “Kuna elamumaa klient on keskmisest jõukam, võib arvata, et huvi maatükkide vastu püsib stabiilsem kui näiteks korterite vastu, kus huvi on tunduvalt raugenud,” ennustas Rebane.

Veendu, mis on maa sihtotstarve

Ent millest sobiva maatüki valimisel lähtuda? Kui kinnisvaraobjekti puhul tekitavad huvi peamiselt fotod, siis maatüki ostmisel on nendest vähe kasu. Rebase sõnul ei tohiks maatüki valikul lähtuda nn uskumatuna näivast hinnast. “Kui mingi asi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis maatükkide puhul see tõenäoliselt nii ka on. Kui maatükk maksab võrreldes samas piirkonnas asuva maalapiga oluliselt vähem, siis tõenäoliselt tuleb asuda uurima, miks see nii ikkagi on, kuna sageli on sellel konkreetne põhjus,” hoiatas Rebane.

Kui soov on osta maa kodumaja ehitamiseks, siis kõige tähtsam on veenduda maa sihtotstarbes. “Kui me räägime maja ehitamisest, siis peab maa sihtotstarbeks olema elamumaa. Kui selleks on maatulundus-, tootmis- või üldkasutatav maa, siis üldjuhul sinna elumaja ehitada ei saa või on tarvis hakata muutma konkreetse maa sihtotstarvet ehk detailplaneeringut,” sõnas ta.

Viimast tuleb sellisel juhul kooskõlastada juba kohaliku omavalitsusega ning on Rebase sõnul küll võimalik, kuid mitte alati positiivset tulemust garanteeriv samm. “Võib tõepoolest juhtuda, et teise sihtotstarbega maad ei õnnestu elamumaaks muuta – see on väga pikk protsess, mis sõltub väga paljudest erinevatest aspektidest. Seega on täitsa võimalik, et unistuste kodu jääb ehitamata põhjusel, et maa sihtotstarvet ei õnnestu muuta ning ehitusalane pind pole kodu ehitamiseks piisav,” möönis ta.

Sõltub valikutest ja vajadustest

Väga olulisel kohal on ka servituudid ja ühendused vajalike trassidega, kuna nende puudumisel võib kodu ehitamine minna oodatust mitu korda kallimaks. “Kui elamumaa asub vajalikest trassidest eemal, võib kõikide vajalike ühenduste loomine võtta eelarvest kümneid tuhandeid eurosid. Seega võiks kindlasti välja uurida, kas maa sees on trassidega ühendused olemas või kas trassidega liitumise hind on maa ostuhinna sees.”

Samuti tuleb veenduda, millistel tingimustel ja missugust maja teatud piirkonda ehitada võib. “Kui konkreetses piirkonnas peab olema viilkatusega maja, aga ostjal on soov ehitada lamekatusega kodu, siis tuleb kindlasti välja uurida, milliseid tingimusi on kohalik omavalitsus konkreetsele piirkonnale seadnud,” sõnas Rebane.

Siiski sõltub väga palju konkreetsest maalapist ja piirkonnast ning ka inimese vajadustest ja valikutest. “Väga palju määrab see, mida sellele maalapile ehitada tahetakse: kui tegemist on mõne suurema arendusega kuskil Tallinna lähivallas ning maalappi müüb tuntud arendaja, võib maa ostmine tähendada nagu poest piima ostmist. Seda aga ei saa öelda kruntide kohta, mis asuvad kaugemates piirkondades. Seega soovitan kindlasti tutvuda nii müüja tausta kui ka müüdava maatüki eripäradega,” ütles Luminori eraisikute panganduse juht lõpetuseks.