Pangandussektori rohepööre mõjutab kõikide ettevõtete tegevusi

Keskkonnamuutustest ei jää puutumata ükski sektor, sealhulgas ka pangandus.Shutterstock

Ehk oled juba kokku puutunud terminiga “roheline laen”. Kui ei, siis küllap lähitulevikus puutud. Põhjus on väga lihtne: keskkonnamuutustest ei jää puutumata ükski sektor, sh ka finantssektor ehk pangad ja kõik muud finantsasutused. 

Seetõttu peavad juba lähitulevikus pangad hoopis karmimalt hindama seda, missuguseid laene välja antakse ning ühtlasi tekib tavapäraste laenu kriteeriumite kõrvale nüüd ka nõue laenude “rohelisust” hinnata. Milles roheliste laenude olemus seisneb ning missugused muutused sellega seoses pangandussektorit ees ootavad? Vastuseid jagas Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.

Milline on panga ökoloogiline jalajälg?

Pankade keskkonnamõju hindamisel tuleb esmalt eristada panga enda tegevuste jalajälge ning seda, kuidas pangad teisi ettevõtteid finantseerivad ehk sisuliselt, kuhu ja missuguseid investeeringuid tehakse.

“Kuna panga tegevus ei keskendu millegi tootmisele, siis üldiselt on pankade jalajälg kõvasti väiksem kui mõnel tootmisettevõttel. Panga enda ökoloogilisest jalajäljest saab omakorda kaheks jagada: üks on meie töötajate tegevuste ja teine on meie tarnijate ning ehitiste jalajälg,” rääkis Vunder.

Kuigi täna pole veel otsest sundlust pankadel ja ka teistel ettevõtetel oma ökoloogilist jalajälge mõõtma hakata, siis alates 2022. aastast muutub see kohustuslikuks. 

“Seda oleme tänavu ka tegema hakanud. Suures pildis moodustab meie enda tegevuse jalajälje energia, materjalid (eeskätt paber) ja meie töötajate liikumised ehk reisid, mille kõigega aktiivselt tegeleme,” sõnas ta.

Hoopis suurem väljakutse ootab aga ees investeeringutega seotud jalajälje ja keskkonnamõjude hindamist, millega Luminoris samuti algust tehti.

Rohelised laenud nõuavad täiesti uue süsteemi väljatöötamist

Pankade enda tegevusest hoopis suurema keskkonnamõjuga on see, missuguseid investeeringuid tehakse ehk sisuliselt kellele ja mis eesmärgil laene antakse. 

“Siin olemegi oodanud ELi taksonoomiat ehk portfelli klassifitseerimise süsteemi, mis võimaldab meil üheselt mõõta ära, mis on roheline investeering ja mis ei ole. Samuti on väljatöötamisel saastavate ettevõtete taksonoomia,” rääkis Vunder.

Mida mainitud taksonoomia endast täpsemalt kujutab? 

“Sisuliselt on tegu range võrgustiku ja süsteemiga, mille abil saame hakata hindama, kas välja antav laen on roheline või mitte. Eri valdkondade lõikes nõuab see suurusjärgus tuhande erineva valideeringu tegemist. Ehk näiteks kui meilt laenu saanud ettevõtte majanduslik tegevus vastab ühele keskkonna suhtes positiivsele tegevusele (näiteks jäätmekäitlus), siis on oluline, et laenu saanud ettevõte ei kahjustaks oma tegevuses ka teisi keskkonna vaates olulisi valdkondi,” selgitas Vunder.

See ei tähenda aga, et pangad edaspidi ainult rohelisi laene välja peaksid andma. “Taksonoomia aitab meil ainult klassifitseerida, kas laen on roheline või mitte, ent see ei määra meie käitumist – pangad peavad ise otsustama, mida nad teevad,” lisas ta.

Küll aga on ELi poolt tulemas finantseerimisallikad, mis tähendab, et taksonoomiale vastavaid laene saab anda soodsamatel tingimustel.

Kuidas pangad investeeringute mõju hindama hakkavad?

Väljatöötamisel taksonoomia eesmärgiks on mõjutada positiivselt kogu majanduskeskkonna arengusuunda, et suurendada keskkonna valdkonda tehtavaid investeeringuid ja uusi ettevõtmisi, kuna selles valdkonnas on tulevikus kergem finantseeringuid saada.

“Siin tuleb mängu teine faktor, mis pankade investeeringutes suurt rolli mängib: risk. Juba praegu on erinevate stsenaariumite põhjal näha, et meie kliendid ei ole kliimariskidest üheselt mõjutatud. Seetõttu peame hakkama läbi viima oluliselt rohkem riskistsenaariumi planeerimise harjutusi, et aru saada, kui suur osa meie portfellist on nö haavatav,” rääkis Vunder.

Näitena võib tuua meie enda piirkonna ehk Baltikumi, kus täna veel suuri kliimaekstreermsusi näha ei ole. 

“Kuskil 10–20 aasta pärast on aga oodata, et ka meie piirkonnas muutuvad ekstreemsed kliimatingimused levinumaks. Tekib rohkem väga ägedaid vihmahoogusid, aga ka kuivaperioode. See tähendab üleujutusi rannikualadel ja probleeme põllumajanduses,” lisas ta.

Kui pangalt soovib laenu näiteks tööstusettevõte, mis on ehitatud rannikule ja kelle kaubad on niiskustundlikud, siis tuleb pangal võtta arvesse, et tulevikus võivad üleujutused ettevõtte tööd negatiivselt mõjutada.

“Kui ettevõte läheb kliimamuutuste tõttu pankrotti, siis pank seda laenu tagasi ei saa.”

Täna teostavad pangad kliimariskide hindamist veel väga pealiskaudselt kui üldse, ent Euroopa Keskpanga poolt on toodud nõue, et kõik pangad peavad sel aastal viima sisse võimekuse kliimariskide stresstesti jaoks.

“See tähendab, et täna tegelevad kõik pangad sellega, kuidas selliseid stsenaariume sisse viia ja läbi mängida. See nõuab andmemudelite loojaid, suurandmete analüütikuid ja andmeinsenere, kes sellised kalkulatsioonimudelid suudaksid üles ehitada,” jätkas ta.

Ettevõtete jaoks tähendab see, et pangad peavad laenude tarbeks oluliselt rohkem infot küsima hakkama.

“Peame teadma nende ettevõtete CO2 heitehulkasid, samuti peame uurima nende ehitiste energiamärgiste ja -tõhususe kohta. Samuti on terve rida andmeid, mille kohta ühtset süsteemi veel olemas ei ole. Näiteks seesamune Baltikumi kliimariskikaart selle kohta, kus piirkondades on kõrgem risk ehitiste rajamise ja äritegevuse osas ja missugused need riskid on,” rääkis Vunder juba lähitulevikus pea kõiki ettevõtteid puudutavatest muutustest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.