Kinnisvarahindade tõusu tõttu on esimene kodu muutunud noortele inimestele järjest kättesaamatumaks. Sellisel juhul kipuvad kinnisvara soetamiseks abikäe ulatama lapsevanemad. Millised on võimalused lapse esimese koduostu toetamiseks, räägib Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane.

Kaastaotleja abiga koduomanikuks

Tanel Rebase sõnul on väga levinud, et lapsevanemad aitavad lapsel kodu osta, toetades teda omafinantseeringuks vajaliku summaga. Küll aga on võimalik õlg alla panna ka teisiti – üheks selliseks võimaluseks on lapsega koos kodulaenu taotleda. “Kindlasti võib pangalt uurida võimalusi, kuidas lapse koduostule toetusõlg alla panna. Tuleb arvestada, et pank käsitleb iga juhtumit eraldi, sest taotlejate profiilid võivad olla väga erinevad,” kinnitas ta.

Kaastaotlejaks nimetatakse Tanel Rebase sõnul inimest, kes taotleb teise inimesega ühiselt kodulaenu. Kokku saab ühel kinnisvaraobjektil olla kaks taotlejat, mis tähendab, et mõlemad lapsevanemad koos lapsega laenu taotleda ei saa. “Kaastaotleja saab olla elukaaslane või lapsevanem, ent mitte kaugem sugulane, sõber või tuttav,” sõnas Rebane.

Ent kuidas vastutust jagatakse, kui lepingusse astub kaks taotlejat korraga? Rebase sõnul kohtab sageli eksiarvamust, et põhitaotleja peaks olema inimene, kelle sissetulek on suurem. “See ei vasta tõele, et kaastaotlejal peab olema põhitaotlejast väiksem töötasu, sest kodulaen kui kohustus jaguneb võrdselt kahe taotleja vahel. Seetõttu pank taotlejatel vahet ei tee.”

Küll aga tuleb kodu soetamise hetkel teada, et omafinantseeringuks vajalik rahasumma võetakse maha vaid ühe taotleja kontolt. “Sellisel juhul tuleks raha kanda ikka ühele kontole ja anda pangale teada, milliselt kontolt see summa maha võetakse,” ütles ta.

Kas saab ka käendada?

Käendamise all mõistetakse enamasti kohustust, millega võetakse vastutus käendatava isiku võetud laenu eest. Seda taotlevad koduotsijad siis, kui kinnisvara ostmiseks napib vajalikku omafinantseeringut. Näiteks sobib eluasemelaenu käendus ehk KredEx noortele peredele, noortele spetsialistidele või lasterikastele peredele. Tänu käendusele õnnestub noortel sissemakseks vajalikku summat vähendada.

Ent kas kodulaenu käendajaks võib olla ka eraisik, näiteks lapsevanem? “Sellisel juhul käsitletakse teist inimest ikkagi kaastaotleja, mitte käendajana. Käendamist näeb vanemates kodulaenu lepingutes, kuid uute puhul on tegemist siiski kaastaotlejaga,” selgitas Rebane.

Vahel on abiks lisatagatis

Lisaks saab kodulaenu taotlemisel olla abiks lisatagatise olemasolu ehk kinnisvara, mis kuulub taotlejale endale või tema vanematele. “Lisatagatist kasutatakse aina vähem, kuna pangad on selliste kinnisvaraobjektide puhul muutunud konservatiivsemaks. Kui mõni aeg tagasi sobis lisatagatiseks peaaegu igasugune kinnisvara, siis tänaseks on seatud karmimad tingimused,” märkis ta.

Kui lisatagatis vastab panga seatud tingimustele, sobib see hästi näiteks sissemaksu aseaineks, avardades seega laenutaotleja võimalusi. “See on väga levinud praktika, kuid see tähendab ennekõike vastutuse võtmist, sest lisatagatise omanik on sellisel juhul seotud laenu tagasimaksmisega.”

Kindlasti tasub võimaluste osas nõu pidada panga konsultantidega. “Soovitan kindlasti küsida laenupakkumist erinevatest pankadest, sest tingimused võivad mõneti erineda. Seeläbi saab kõige paremini teada, millise panga pakkumine sinu vajadustega kõige paremini sobib,” ütles ta.