Viimasel ajal on Eestis toimunud hüppeline kasv avastatud pettuste juhtumite osas, mis annab alust arvata, et need jätkuvad ka lähitulevikus. Millised pettused praegu kõige rohkem levivad ning kuidas käituda, kui on põhjust kahtlustada petuskeemi, räägib Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.

Digitaalsete lahenduste paljusus tingib pettuste leviku

Kiige sõnul pole pettus iseenesest maailmas midagi uut, kuna erinevad petuskeemid on eksisteerinud sama kaua kui inimkond ise. “Muutus seisneb pigem meetodites ja võimalustes, kuidas inimesi petetakse, sest petuskeemid arenevad pidevalt koos aja ja tehnoloogiaga,” sõnas ta.

Ta kinnitas, et eelmisel ja sel aastal on tõepoolest aset leidnud hüppeline kasv pettuste juhtumites ning petturid on viimasel ajal olnud aktiivsemad just Eesti ja teiste Balti riikide suunal. “Inimesed on paratamatult hetkel rohkem kodused ja kasutavad suhtlemiseks digitaalseid lahendusi, mistõttu jääb näost-näkku suhtlemist vähemaks. Seeläbi on ka petturitele avanenud uued kanalid ehk võimalused, mida inimeste püüdmiseks kasutada,” selgitas ta.

Politsei avaldatud andmete põhjal paikneb suur hulk pettureid Eestist väljaspool, mistõttu ei saaks öelda, nagu petturite puhul oleks tegemist kohalike inimestega. “Praegusel ajal on nähtav trend, et telefonipetturid paiknevad suuremas osas väljaspool Euroopa Liitu,” tõi Kiik välja.

Pettus on peen psühholoogiline mäng

Ent kuidas siis võimalikku petuskeemi ikkagi ära tunda? Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul on pettuse liike väga palju erinevaid, mistõttu pole igal pettusel samasugused etapid.

“Kui võtame näiteks praegu väga populaarsed telefonipettused, siis kuna kontakt läbi telefoni on vahetu, üritatakse väga palju rõhuda just emotsioonidele. Kui kõne tuleb väidetavalt pangast, siis öeldakse näiteks, et on probleem inimese konto või rahaliste vahenditega – seeläbi mängitakse peenelt tema hirmutundega,” näitlikustas ta.

Teiseks väga levinud petuskeemiks on järjest rohkem asetleidvad investeerimispettused. “Kui inimene leiab Internetist ise või talle pakutakse eksklusiivset investeerimisteenust, siis rõhutakse saadavale kasule ja kiirele raha teenimise võimalusele, seda võimalikult väikese riski ja vaevaga,” rääkis ta.

Seega toetuvad petuskeemid paljuski inimese psühholoogiale. “Petuskeemist hargneb välja psühholoogiline mäng, mis mängib lõksu langemise osas väga suurt rolli,” märkis ta.

Skeemi ülesehituse puhul oleneb palju ka petturist endast. “Mida rohkem on pettur oma tegevuse läbi mõelnud, seda efektiivsem tema tegevus on. Näiteks on kogu Internetis vabalt ligipääsetav informatsioon vesi petturi veskile, olgu selleks inimese enda poolt ülesriputatud sotsiaalmeediapostitused või mõni muu oluline detail,” tõi Kiik välja.

Seeläbi üritab pettur veenda, et tunneb inimest väga hästi, ehkki too ei pruugi esimese hooga mõeldagi, milline info tema kohta lihtsa Google’i otsingu kaudu tegelikult välja tuleb. Niisiis soovitab Kiik kriitilise pilguga vaadata üle informatsiooni, mis Internetis avalikult saadaval on ning veenduda enne sotsiaalmeedias postituste tegemist, kellele sõnum suunatud on ning kes seda näevad.

Investeerimispettuse ohvriks on väga lihtne langeda

Nagu mainitud, on inimeste investeerimishuvi toonud järjest rohkem esile ka investeerimispettuste sagenemise. “Kuna rahaasjad on inimese jaoks olulised ning kõik inimesed tahavad neid kontrolli all hoida, siis igasugused lubadused ja reklaamid, mis aitavad väga kiiresti väga palju tulu tekitada, on potentsiaalsed kohad, kuidas keegi oma tootest huvituma saada,” selgitas Kiik.

Tema sõnul ringleb viimasel ajal väga palju ka võltsteenusepakkujaid ja -vahendajaid, olgu nad väärtpaberite, krüptovaluuta või kombineeritud varaklasside petturid. “Võltsvahendajate küüsi on väga lihtne sattuda, kui inimene ei tee mõne väljamõeldud investeerimisplatvormi kohta eeltööd või see on tema jaoks seni olnud tundmatu,” nentis ta ning lisas, et sageli on kogu investeerimine ülesehitatud vaid palja lubaduse peale.

Kui inimene avastab petuskeemi

Kiige sõnul saavad inimesed petuskeemist lihtsamalt aru siis, kui nad arutavad enne tehingu tegemist selle oma sõprade või lähedastega läbi. “Kui kõik investeerimisotsused lähedastega läbi rääkida, on elu näidanud, et see tuleb ainult kasuks,” soovitas ta.

Kindlasti ei tohiks otsustega kiirustada, isegi kui helistaja seda nõuab. “Kui tulla telefonipettuste juurde, siis sel puhul on tegemist väga vahetu kontaktiga, kus toimub vestlus teise osapoolega. “Paljudel juhtudel on inimesele pakutav liiga hea, et olla tõsi või just vastupidine: nii halb, et tuleb kohe reageerida. Aga kui hoog maha võtta ja rahulikult järele mõelda, siis ainuüksi sellega saab väga palju kahju ära hoida,” kinnitas Kiik.

“Hirm millestki heast ilma jääda lükkab inimese kohe tegutsema, aga kui kõik rahulikult läbi mõelda ja vastata oma peas küsimustele nagu “miks, kellele ja kuidas ma seda teen?”, siis võib väga palju finantskahjusid ära hoida. Seega võta rahulikult ja ära tegutse kohe, isegi kui sind selleks tagant utsitatakse,” soovitas ta.

Kui inimene kahtlustab telefonikõne ajal pettust, siis tema sõnul on kõige targem kõne ära lõpetada ning helistada otsejoones oma panka. “Ei tasu hakata automaatselt kõiki helistaja juhiseid täitma,” toonitas ta. Ent kuhu pöörduda juhul, kui inimene on juba pettuse ohvriks langenud ning rahast ilma jäänud? “Sellisel juhul tuleks esimesel võimalusel teavitada oma kodupanka kui ka politseid,” ütles ta.