Kuidas teha vahet aktsial ja aktsial ehk millise kasuks ikkagi otsustada? Kuigi aktsiate eristamisel pole olemas kivisse raiutud rusikareegleid või klassifikatsiooni, on teatud aktsiad investorite seas siiski rohkem armastatud kui teised. Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose tutvustab neist levinumaid ning toob välja iga aktsiatüübi eelised ja puudused.
Üheks levinud viisiks kuidas investeeringute otsingul n-ö terad sõkaldest eemaldada, on eristada aktsiaid teatud gruppidena mitmesuguste tootlust mõjutavate omaduste ehk faktorite põhjal. Iga erineva grupi aktsiad omavad sarnasusi teatud finantsnäitajate või näiteks turukapitalisatsiooni osas, samuti on neil kalduvus teatud turuolukordades ja/või majandustsükli faasides sarnaselt liikuda. Erinevaid faktoreid, mille alusel aktsiaid grupeerida, võib olla kümneid, järgnevalt vaatame aga, millised võiksid olla peamised, mis enamike aktiivsete investorite huviorbiidil keerlemas on.
- Dividendiaktsiad
Dividendiaktsiad on Kalle Kose sõnul üks peamisi aktsiatesse investeerimise strateegiaid, mille põhimõte on väga lihtne: nimelt soovitakse investeerida aktsiatesse, mis, nagu nimigi ütleb, maksavad investeeringutelt pidevalt dividende välja.
Eelised. Sellise investeerimise eesmärk ja ühtlasi eelis on jooksev rahavoog. Pikemas perspektiivis panustatakse ka aktsiate jätkuvale hinnatõusule ehk kapitali kasvule. “Investori portfelli väärtus kasvab seejuures aktsiahinna oodatava tõusu läbi ning tagab soovitud tulu. Samas sobib dividendiaktsiatesse investeerimine hästi ka finantsvabaduse huvilistele, kellel on eesmärk teenida passiivset tulu,” selgitas Kalle Kose.
Puudused. Kuivõrd tänased head dividendide pakkujad ei pruugi pikas perspektiivis sellesse rolli pidama jääda, eeldab dividendiaktsiatesse investeerimine tugevat fundamentaalset analüüsi. “Kui kasutada dividendiaktsiate puhul “osta ja hoia” strateegiat, võib see investorile anda oodatust sootuks vastupidise tulemuse. Seega tuleb dividendiaktsiatest koosneval portfellil regulaarselt pilku peal hoida, kuna vastasel juhul ei pruugi investeering soovitud kujul tööle hakata,” lisas ekspert.
- Väärtusaktsiad
Väärtusaktsiatesse investeerimise kui strateegia üheks tuntuimaks “maaletoojaks” peetakse Warren Buffettit – miljardärist investorit, kes on saavutanud väärtusaktsiatesse investeerimisega tohutu suure edu. “Sellise strateegia puhul püütakse leida ettevõtteid, mille tegelik potentsiaal praeguses aktsiahinnas veel ei kajastu. Seega on peamine eeldus, et turud on ebaefektiivsed ning ettevõtte sisemine väärtus on tegelikult kõrgem,” rääkis Kose.
Eelised. Väärtusaktsiate puhul tagab õnnestunud valik ja valitud strateegiale truuks jäämine hilisema potentsiaalse suure aktsiahinna tõusu. “Kui fundamentaalset analüüsi rakendada oskuslikult ja kogu informatsiooni arvesse võttes, võib selline strateegia tuua pikemas plaanis väga suure edu – lisaks Buffettile on väga edukate väärtusinvestorite näiteid veel teisigi,” kommenteeris ta.
Puudused. Väärtusaktsiate puhul võib ettevõtte tegelik potentsiaal realiseeruda väga pika aja jooksul ehk teisisõnu: kes kannatab, see kaua elab. “Sellise investeerimise puhul eeldab edu saavutamine investorilt sageli kannatlikkust ja järjepidevust, kuna tihtipeale ei jõua investor loodetud läbimurret ära oodata ning müüb aktsiad psühholoogilise surve tõttu liiga vara,” märkis ekspert.
- Kasvuaktsiad
Kasvuaktsiate kõige paremaks näiteks on hetkel “Magnificent Seven” (Apple, Amazon, Alphabet, Meta, Microsoft, Nvidia, Tesla ) ehk seitse USA tehnoloogiaettevõtet, mis näitavad tohutut kasvutempot. “Nende turukapitalisatsioon on väga suur, mis tähendab, et aktsiate hind on viimastel aastatel väga palju tõusnud. Kuivõrd need ettevõtted on suutnud näidata suurt kasumlikkust, on investorid nõus selliste aktsiate eest samuti väga suuri summasid maksma,” sõnas ta.
Eelised. Ettevõtte kiire kasvuga kaasneb üldjuhul ka korralik aktsiahinna tõus. Lisaks olemasolevatele n-ö staaraktsiatele panustamisele püüavad kasvuaktsiate eelistajad leida järgmisi suuri õnnestujaid. “Erinevalt väärtusaktsiatest saabub õnnestunud valiku korral investorile osaks saav preemia kasvuaktsiate puhul enamasti palju kiiremini, kuna aktsiate hinnatõus on palju ulatuslikum,” sõnas ta.
Puudused. Kasvuaktsiate hinnakõikumised on üldjuhul suuremad. Kuna aktsiahindade oodatav tõus on ulatuslikum, meelitab see fakt kasvuaktsiate juurde suuremal määral ka spekulatiivseid turuosalisi, kes püüavad kiirest tõusust osa saada. “Kui aga tõus pöördub ühel hetkel languseks, otsivad lühiajaliste positsioonide kasutajad kiire väljumise võimalust – siin on omakorda oht, et see võimendab langust veelgi,” sõnas Kose.
Samuti on kasvuaktsiate tundlikkus kõrgete intressimäärade suhtes suurem. “Kuna paljudel kiiresti kasvavatel ettevõtetel pole tänasel päeval ette näidata suuri kasumeid, on kaugemas tulevikus oodatavad kasumid kõrgemate intresside korral vähem väärt. Seega, kui intressid tõusevad, kannatavad ka kasvuaktsiate hinnad rohkem,” märkis ekspert.
- Kvaliteetaktsiad
Kvaliteetaktsiate (blue-chip aktsiad) alla võivad samaaegselt kuuluda ka teatud osa dividendiaktsiad, kasvuaktaiad või väärtusaktsiad. Neid iseloomustavad tugevamad finantsnäitajad, kõrgem kasumlikkus ja tugevam turupositsioon, mis tagab ettevõttele tugeva ja stabiilse finantstausta.
“Kvaliteetaktsiatel on ka kõrgem juhtimiskvaliteet ja stabiilsem dividendipoliitika – selliseid kriteeriume ja tunnuseid on palju,” iseloomustas ekspert. Sellised iseloomujooned on investoritele meeltmööda – see teeb kvaliteetaktsiatest ka paljude turuosaliste lemmiku.
Eelised. Kvaliteetaktsiate puhul on tegemist ettevõtetega, kes pakuvad eelkõige stabiilsust ja turvatunnet. “Need ettevõtted näitavad keerukas majanduskeskkonnas paremaid tulemusi. Kui turud langevad, langevad nende aktsiad vähem – see annab investorile vajaliku kindlustunde.” Ka pikaajaline kasumi kasv ja dividenditootlus on märksõnad, mis kvaliteetaktsiate puhul eeliseks on.
Puudused. Üldjuhul on kvaliteetaktsiate kasvupotentsiaal on väiksem, kuna kasvu trajektoor pakub vähem üllatusi ja on seega üsna hästi etteprognoositav. “Kuna tegemist on investorite ühtede lemmikutega, siis väga suurt aktsiahinna tõusupotentsiaali kvaliteetaktsiatel üldjuhul ei ole – seda enam, et kvaliteetaktsiatesse investeerimine tähendab üldjuhul madalamat riski ja seega ka madalamat tootlust. Samuti võivad aktsiahinnad olla suhteliselt kallid,” tõi ta välja.
- Väikeettevõtted
Ettevõtteid, mille turukapitalisatsioon jääb vahemikku 300 miljonit kuni 2 miljardit dollarit, nimetatakse väikeettevõteteks. “Kõik tänased suurettevõtted olid kunagi väikesed – samas ei pruugi igast väikeettevõttest järgmist suurt tegijat saada, mis tähendab, et investoril peab selliste ettevõtete peale väga hea nina olema,” tõdes ekspert.
Eelised. Väikeettevõtted pakuvad investorile suuremat potentsiaalset kasvu – see kajastub omakorda ka suuremas potentsiaalses tulus. “Kui väikeettevõte suudab pika ajaperioodi jooksul head kasvu näidata, premeeritakse investorit hea aktsiahinna tõusuga. Seega tagab hea kodutöö ja võimalikult varajases faasis investeerimine väga hea tulemuse,” sõnas Kose.
Samas eeldab sellise eelise ärakasutamine ka investori head tunnetust ja otsuste ajastamist. “Kui investeering töötab hästi, tekib küsimus, kui kaua seda hoida – paljudel ütleb sageli enne närv üles, kui ettevõte oma tõelise edu saavutab. See on väga iseloomulik just väikeettevõtetesse investeerimise puhul, kuna sageli arvatakse, et aktsiahinna 400% tõus võikski olla selle ettevõtte lagi.”
Puudused. Kuivõrd väikeettevõtete puhul panustab investor justkui sellele, et väiksemast tegijast saab ükskord suur, ei pruugi see igaühe puhul siiski nii minna – paljud lähevad edu asemel ka pankrotti või tekib olukord, kus piltlikult öeldes ongi lagi saavutatud. “Kindlasti on väikeettevõtete aktsiatesse investeerimine riskantsem suurettevõtetest, mis tähendab, et ka investoril tuleb endal rohkem taustainfo kogumisega vaeva näha.”
Ühtlasi on väikeettevõtete aktsiad turul rohkem volatiilsemad, kuna ebasoodsad arengud turgudel võivad tuleviku väljavaadet rohkem mõjutada – see tähendab, et headel aegadel on hinnad kõrgemad, halbadel aga kehvemad. “Ebaõnnestunud valik võib tuua kaasa suuremaid kaotusi kui suurettevõtete puhul.”
Sõltub eelistusest
Milliseid valikuid peaks ülaltoodute seast tegema, sõltub loomulikult iga investori eelistustest. Ainult ühele aktsiagrupile keskendumine ei pruugi olla sobilik paljudele, kuid on ka neid, kes eelistavad näiteks üksnes dividendiaktsiaid. Sageli ongi portfellides erinevate aktsiagruppide kombinatsioonid, mis hajutamise seisukohast on igati mõistlik.
Lisaks siintoodud eelistele ja puudustele on kindlasti veelgi kriteeriume, mis ühte või teist gruppi eristavad. “Et saada osa parimal moel erinevat tüüpi aktsiate võimalustest ning lihtsamini jõuda äratundmisele, milliseid aktsiad valida, tasub alustaval aktiivsel investoril täiendavalt antud teemasse süveneda.”
